Täna on emakeelepäev ja paljudel eesti kodudel sel puhul ka meie rahvus- ja riigilipp heisatud. Eesti keelele on läbi aegade ülistuslaule laulnud paljud meie parimad poeedid, kuid ikka alati on justkui meie esimeseks eestkõnelejaks jäänud meie esimene maakeeli kirjutanud luuletaja, varalahkunud Kristjan Jaak Peterson.
Selle Riias sündinud ja kasvanud noormehe armastus oma esivanemate keele vastu oli nii tuline, et pidas vastu vaatamata sellele, et tema saksa sõbrad ja koolikaaslased noormehe eestlust vaid mingiks veidruseks pidasid.
Praegu on eesti keelel head ajad, praegustel noortel on raske ettegi kujutada, et minevikus on venestamisekampaaniad lainetena üle maa käinud. Mitte alati pole eesti keelel olnud eesõigust omal maal. Meie, praegused eestlased, võime olla uhked ja õnnelikud, et saame iga päev kõiki asju emakeeles ajada.
Nagu ütles president Toomas Hendrik Ilves, on just eesti keel selle maa kõige vanem kokkulepe. Eesti keel on vaatamata mitmetele vallutajatele ja sissetungijatele püsima jäänud, on emakeeleks rahvale, kes juba väga ammu siia tuulte ristteele oma kodu on rajanud.
Vooremaa on ühel meelel presidendiga: Eesti riik saab olemas olla ainult eesti keeles. Keel kohustab ja keeleta poleks riiki, meie riigi üks alusmõtteid on keel. Olgem siis kõik selle võimaluse üle rõõmsad, elagem eesti keeles ja nautigem seda keelt täie teadmisega. Mitte ainult emakeelepäeval, vaid igal päeval aastas nüüd ja igavesti.
<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial; mso-ansi-language: ET”>14. märts 2009
