Natura 2000 näol on tegemist väga suure projektiga ? üks kuuendik Eesti pindalast peaks minema mingil kombel kaitse alla. Naiivne olnukski loota, et vastulauseid ei tule ja kõik läheb nagu lepase reega.
Eesti jaoks pole üleminekuaega antud ? tänavu esimeseks maiks peab keskkonnaministeerium esitama eelvalikualade nimekirjad ja kaardid Euroopa Komisjonile. Alad, mille kohta vastuväiteid esitati, jäävad esialgu nimekirjast välja. Nende osas alustatakse täiendavaid läbirääkimisi. Natura võrgustiku väljakujundamise protsess kestab kuni 2007. aastani.
Kaitseme oma elukeskkonda
Soomes tõi Natura kaasa palju kohtuprotsesse. Pikapeale on arutamisest ja selgitamisest tulu tõusnud ? maaomanikud on hakanud olukorraga leppima, mõistes, et Natura aladele on näiteks lihtsam toetusi taotleda. Kindlasti ootab sama ees ka Eestit.
Saksamaal, Taanis ja Hollandis püütakse ülekultuuristatud maastikku looduslikkuse suunas tagasi pöörata. See on väga suur ja kulukas töö. Eesti jaoks on praegu soodne hetk astuda suur samm säilinud loodusmaastiku, elustiku ja laiemas mõttes elukeskkonna hoidmiseks.
Maaomanik tahab selgust
Maaomanik tahab täpselt teada, mida ta tohib teha ja mida mitte. Tegeleme praegu looduskaitseala kaitse-eeskirja uuendamisega, et täpselt paika panna, milline tuleb Natura protsessis liidetavate alade kaitserezhiim. Jõgevamaa osas laieneb looduskaitseala viies kohas, liidame looduslikus seisundis Teosaare raba, metsise püsielupaiga metsad Selli külast läänes, Tõivere ja Tamsi kandis ning soise metsaala Endla järve lõunakaldal.
Suures osas on need Laiuse ja Põltsamaa metskonna maad. Läbirääkimised olid tasakaalukad, metsise elupaiga metsades olid ka varem raiepiirangud. Mängupaigad lähevad sihtkaitsevööndi rangema kaitse alla, ümbritsevatesse piiranguvööndisse jäävatel aladel on raie lubatud, keelatuks jääb vaid lageraie. Vähesed eramaatükid jäävadki piiranguvööndisse, omanikul on ka võimalus soovi korral maa kaitsealalt välja vahetada.
Kaitsekord ei too kaasa olulisi kitsendusi inimeste liikumisele ega takista marja- ja seenekorjamist. Ka jätkub liidetavatel aladel jahipidamine.
Endla Looduskaitseala asub keset kultuurmaastikku. Metsise-metsade ja väikese samblasoo liitmine sellele looduse-saarele ei tohiks kuidagi pidurdada kohaliku elu arengut. Pigem peaks andma piirkonna inimesele turvatunnet – siinse kandi metsad, järved ja rabad jäävad kestma.
KAI KIMMEL
Endla Looduskaitseala spetsialist
