Kui kunstnik oma teose valmis saab, hakkab see tihti oma elu elama. Narvalanna Olga Tjurina, kes juuni alguses Jõgeva linnaraamatukogus oma näituse avas, võib öelda, et nii toimus pärast valmimist mõne tema graafilise lehega.
Olles hariduselt küll tekstiilikunstnik, teostab Olga Tjurina viimasel ajal oma ideid kujutavas kunstis, täpsemalt graafikas. Enamasti on talle graafiliste lehtede loomisel abimeheks peene teraga geelpliiats, ent nii mõnelegi tööle on ta lisanud nüansse tušiga. Mitme pildi puhul avastas ta ühtäkki üllatusega, et tušš on hakanud paberi pinnal värvi muutma, täpsemalt roostekarva tooni omandama.
Tjurina võtabki seda kui näidet, kuidas kunst oma elu elama hakkab. Ja kunstipoodi kurjustama ta pole läinud, sest ostetud tušš oli küll teatud mõttes ebakvaliteetne, aga seda kasutades kukkus välja mitte defekt, vaid efekt. Nii mõnigi asjatundja on kadedalt aru pärinud, et kuidas see küll saavutatud on. Mõned „roostetanud“ pildid on ka Jõgeva näitusel väljas. Ühtekokku on näitusel 17 tööd, mille hulgast võib leida nii värskeid kui ka paarkümmend aastat tagasi valminuid. Väljapanek kannab pealkirja „Mäng sümbolitega“.
Olga Tjurina sõnul võivad lilled, majad ja inimesed olla lihtsalt lilled, majad ja inimesed, aga neid võib ka nii kujutada, et need muutuvad sümboliteks. Just seda Tjurina oma töödes tihti teeb.
Avatud olekus
Jõgeva näitusel annab tooni Jaapani kunstist inspireeritud seeria „Jaapani-mängud“, aga lummavalt mõjuvad teisedki tööd: neid võid tükiks ajaks silmitsema jääda ning üha uusi detaile ja põnevaid pildipindu leida. Näiteks „Vana Narva“ toob tummise essentsina välja vana Narva hinge. Roostetoonilised lisandid (ikka need isetekkelised) sobivad sellele pildile eriti hästi. Jaapani-mängude sarjast pärit „Krüsanteemide“ pealkiri viitaks jälle justkui lihtsale lillepildile, aga tegelikult on see paeluv kompositsioon hiidlilli täis paadiga, mida veab päkapikusuurune naine. Kui lilli, paati ja naist eraldi vaadata, on need täitsa realistlikud, aga tavatud proportsioonid ja õhustik muudavad pildi sürreaalseks.
Tjurina tööd torkavad silma meisterliku kompositsiooni poolest. Tekib küsimus, kuidas sellised – tihti ka üsna keerulised – kompositsioonid sünnivad. Kunstnik selgitas, et kõigepealt teeb ta väikese eskiisi, ent tööd ennast looma asudes ei klammerdu ta sellesse liialt. Nii ilmuvadki paberile kujundid, mida eskiisil polnud, ja tekivad huvitavad pinnafaktuurid. „Sellises „avatud olekus“ ei tea ma ise ka, kust need impulsid tulevad. Mõnikord tundub, nagu juhiks kätt keegi „ülevalt poolt“. Aga kõige tähtsam on siiski, et asja mõte välja tuleks, et ma ise aru saaksin, mida öelda tahan,“ sõnas Tjurina. Mõne töö puhul hakkavad tal asjad kohe klappima ja see valmib valutult, mõni töö tuleb aga esialgu ootele panna, et jätkata siis, kui on selge, kuidas.
Kreenholmist kunstikooli
Olga Tjurina õppis tekstiilikunsti Moskva riiklikus tekstiiliakadeemias, ent jõudis sel erialal töötada vaid paar aastat: siis pandi Narva Kreenholmi tekstiilivabrik, kus ta ametis oli, kinni. Nagu mõni teinegi Kreenholmi kunstnik, leidis ka Tjurina uue väljakutse õpetajaametis. „Moskva akadeemia oli tõsine õppeasutus ning ma tundsin, et mul on lastele midagi anda. Ning kasu on vastastikune: teisi õpetades õpid ja arened ka ise,“ tõdes Tjurina. Praeguseks on ta Narva kunstikoolis õpetanud juba 22 aastat ning omandanud töö kõrvalt Tallinna ülikoolis kunstiõpetaja diplomi. Noorte õpetamise kõrvalt üritab ta ikka ka enda loomingu jaoks aega leida, näiteks õhtuti ja nädalavahetustel.
Olga Tjurina töid on ostnud oma erakogudesse Eesti, Venemaa, Bulgaaria, Austria ja Saksamaa jt riikide kollektsionäärid, näitusi on narvalannal peale kodulinna olnud Moskvas, Peterburis, Tallinnas ja mujal. Selline komplekt, nagu praegu Jõgeval, pole aga kusagil varem väljas olnud. „Graafika näitamiseks on linnaraamatukogu väga hea koht, siin on selline kammerlik õhustik,“ arvas kunstnik.
Nagu paljud teisedki näitused, jõudis Olga Tjurina „Mäng sümbolitega“ Jõgevale akvarelligalerii Kala ja selle omaniku Gennadi Lapini vahendusel. Olga Tjurina näitust saab Jõgeva linnaraamatukogus vaadata 8. juulini.
RIINA MÄGI
