Riigikogu kiitis 1998. aasta 16. septembril heaks Eesti kultuuripoliitika põhialused, kus on kirjas, et meie silmapaistvama keskaegse tellisarhitektuurimälestise Tartu Jaani kiriku üldehituslik restaureerimine lõpetatakse aastaks 2000.
Samal aastal alustatakse Narva Aleksandri kiriku ja Narva vanalinna ning Põltsamaa linnuse konvendihoone, hilisema barokklossi üldehituslikku restaureerimist.
?Seda otsust keegi kehtetuks tunnistanud ei ole, kuigi nii Riigikogu kui valitsus on mitu korda pärast seda vahetunud,? tõdes Randla.
Samas on tema hinnangul selge, et tänaseks see otsus enam tegelikkusele ei vasta. Tartu Jaani kiriku üldehituslik restaureerimine lõppes alles 2005. aastal ning terrakotakujude restaureerimine jätkub veel vähemalt kümme aastat. Tartu Jaani kiriku lõpetamiseks sõlmiti faktooringleping ning kultuuriministeeriumil on veel kaheksa aastat vaja seda võlga tagasi maksta 4 miljoni krooni kaupa aastas.
“Aastal 2000 ei alustatud Narva Aleksandri kiriku, Narva vanalinna ega Põltsamaa lossi üldehituslikku restaureerimist, seda oli alustatud palju varem. Narva vanalinn on üldse päevakorrast maha võetud, sest selle plaani utoopilisusest on ammu aru saadud. Narva Aleksandri kiriku avariitööd algasid juba 1992. aastal väikeste summadega ning aastaid oli ainsaks avariitööde rahastajaks Muinsuskaitseamet (kokku aastail 1992-2003 2,3 miljonit). 2004. aastal võttis rahastamise üle kultuuriministeerium, sest selleks ajaks oli moodustatud riigi osalusega Narva Aleksandri Kiriku Sihtasutus.
Ma ei saa nõustuda väitega, et Narva Aleksandri kirik oleks Põltsamaa lossist kuidagi ette trüginud või teenimatult tähelepanu saanud. Ka praegu kultuuriministeeriumi kaudu kirikule minev raha on vaid murdosa vajaminevast ning projekteerimisest kaugemale ei ole jõutud. Samas on kiriku külgvõlvid endiselt väga avariiohtlikud,? rääkis Randla.
HELVE LAASIK
