Narkomaanidega töötavad inimesed eristavad erinevate ainete pruukijaid ? kui kanepit tarvitatakse lõõgastuseks ning ecstasy?t kasutavad peamiselt pidutsevad tavanoored, siis süstivate narkomaanide puhul on reeglina tegu probleemsetest perekondadest pärit noortega. Kui rääkida süstiva narkomaania riskigruppidest, siis on need noored sageli pärit vaesest sotsiaalsest keskkonnast, üksikvanemaga perekonnast või peredest, kus ka vanemad ise kasutavad sõltuvusaineid: kas alkoholi või narkootikume. Seega tundub süstiv narkomaania nendele noortele pääseteena. Narkomaaniat ei saa ühiskonnast välja juurida ilma narkomaania põhjuseid mõistmata ja nendega tegelemata. Narkomaania ennetamiseks tuleb meil tegeleda ka sotsiaalse tõrjutuse, töötuse, alkoholismi ja vaesuse vähendamisega.
Ennetustegevus süstemaatiliseks
Narkomaania ennetusest kõneledes on oluline koos hinnata ennetuse ja narkootikumide pakkumise vähendamise mõjusid. Narkootikumide tarvitamist mõjutavad ühelt poolt hoiakud ja grupinormid, teiselt poolt aga narkootikumide kättesaadavus. Noorte hoiakute ja seeläbi nende käitumise kujundamine on efektiivne ainult süstemaatilise töö tulemusena. Projektipõhine ennetustegevus aitab küll aeg-ajalt probleemi olemasolu ühiskonnas teadvustada, kuid ei aita muuta inimeste käitumist pikaajalises perspektiivis ?sõnumi mõju on lühiajaline ja ununeb peagi. Seetõttu on eriliselt oluline viia ennetustegevus koolides süsteemseks läbi kohustuslike ainetundide kõikides vanuseastmetes ning muuta noorte hoiakuid ja oskusi.
2004. aasta lõpus avalikustatud üleeuroopalise noorteuuringu ESPAD tulemused näitasid, et ligi pooled Eesti 15?16-aastastest kooliõpilastest teadsid vähemalt ühte kanepimüügi kohta ning kõige sagedasemaks ostukohaks oli diileri kodu. Õpilased tõid peamiseks uimastite proovimise põhjuseks uudishimu. Kindlasti ei saa öelda, et narkootikumide pakkumise osas on olukord Eestis kontrolli all. Oluline on mõista, et nende liigne kättesaadavus soodustab narkootikumidega eksperimenteerimist. Oluline on keskenduda lisaks suurte diilerite gruppide püüdmisele väiksemajärgulistele tegijatele, kes reaalselt noortega kokku puutuvad.
HIVi levik Eestis on algselt olnud seotud süstiva narkomaaniaga ning suurema osa aastate vältel registreeritud juhtudest moodustavad tõesti uimastisõltlased. Samas on viimasel paaril aastal olnud üha suurenev trend HIVi levikuks seksuaalselt, 2005. aastal registreeritud juhtudest olid enam kui pooled saanud HIVi seksuaalsel teel.
Eelarve kasv on märgatav
Eesti valitsus on näidanud oma tahet HIVi ja narkomaania probleemiga tõsiselt tegeleda, suurendades märkimisväärselt valdkondade eelarvet. Eelarvekasv on planeeritud vastavalt HIVi strateegiale ka järgnevateks aastateks. Kui 2004. aastal rahastati HIV-programmi sotsiaalministeeriumi haldusalas ligi 35 ja 2005. aastal 36 miljoni krooni ulatuses, siis 2006. aastal on see summa mitmekordistunud ning HIV-strateegia rahastamiseks kulub 67,1 miljonit krooni. Need summad on toodud vaid sotsiaalministeeriumi lõikes ? kogu riigi, st erinevate ministeeriumite ning haigekassa kulutused kokku HIVi strateegia elluviimiseks 2006. aastal on 105,6 miljonit krooni. Ka narkostrateegia rahastamine on just käesoleval aastal tõusnud hüppeliselt, olles 2006. aastal 11,8 miljonit krooni. Võrdluseks varasemate aastate andmed: 2004. aastal 5,5 ning 2005. aastal 5,5 miljonit krooni. Narkostrateegia rahastamist ei saa vaadelda eraldiseisvana HIVi strateegia rahastamisest, kuna tegu on seotud strateegiatega, millel on suur ühisosa süstivatele narkomaanidele suunatud teenuste näol.
Iga aasta on avatud üha uusi madala läve keskusi ja süstlavahetuspunkte. Tõsi, teenuste kvaliteeti on alates kahjude vähendamise teenuste pakkumise alustamisest tulnud läbi aastate parandada, kuid see on siiski loomulik protsess, mis omane kõikidele riikidele. Tegelikud kohalikud vajadused selguvad sageli töö käigus. Eestis töötab käesolevalt juba 24 süstlavahetuspunkti ning möödunud aastal jagati läbi süstlavahetuspunktide 866 000 süstalt. Süstlavahetuse süsteemse pakkumise tulemused on meil ka näha ? viimase uuringu kohaselt ei jaganud 75% süstlavahetusteenuse klientidest viimasel kuul kellegagi süstalt. Tallinna madala läve keskuse loomist Magasini tänavale alustati juba 2004. aasta lõpus. Antud keskuse töö peatamise puhul on tegu taunimisväärse pretsedendiga, kuna see annab põhjuse ka teistele Tallinna elanikele narkomaanidele suunatud teenuste pakkumisele oma piirkonnas vastu seista. Igas Tallinna piirkonnas leidub inimesi, kes on vastu teatud teenustele (mitte ainult madala läve teenused, aga ka kodutute varjupaigad jne) oma lähikonnas, kuid samas on kõiki neid teenuseid vaja pakkuda. Mille alusel ühe piirkonna elanike vastuseisu teistega võrreldes rohkem arvestada, jääb ebaselgeks. Samas pole mujal maailmas täheldatud kõrgenenud kuritegevust madala läve keskuste ümbruses ? pigem eelistatakse kuritegevuseks ikka piirkondi, millel on väiksem tähelepanu.
Triinu Tikas,
Sotsiaalministeeriumi HIV/AIDS-i spetsialist
