Palamusel said möödunud nädalavahetusel kokku Kükloop ja Punamütsike, Saamuel Pliuhkam ja naisvallavanem, Breemeni linna moosekandid ja jaanalindude jahtijad. Neid ja teisi värvikaid tegelasi kehastasid mitmekülgsed ja andekad Eestimaa inimesed, kes andnud sõrme teatrile, ent kaotanud, piltlikult öeldes, terve käe.
Möödunud reedest pühapäevani Palamusel peetud XV külateatrite festivalil osales 34 truppi 35 lavastusega. Kui varasematel festivalidel on osalevate truppide arvule piir ette seatud, siis seekord otsustasid Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatus ja aktiivsemate truppide esindajad, et vastu võetakse kõik, kes ülipopulaarsel festivalil esineda tahavad. Et enneolematu hulk etendusi kolme päeva sisse ära mahutada, tuli leida lisaks rahvamaja saalile veel mängukohti. Nii tehtigi teatrit ka gümnaasiumi väikeses saalis, kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis ning Rehe-Möldre aida sisehoovis. Igas mängupaigas hindas lavastusi oma žürii. Tõsi, muuseumis ja Rehe-Möldre õuel tegutsesid samad hindajad, sest nende mängupaikade etendused ajaliselt ei kattunud.
Rahvamajas etendunud lavastusi hindasid teatrikriitik Rait Avestik ja Eesti Harrastusteatrite Liidu (EHL) juhatuse liige Tiina Tegelmann, gümnaasiumis etendunud lavastusi Ugala näitleja Vilma Luik ja EHLi juhatuse esimees Kaido Veski ning muuseumis ja Rehe-Möldre õuel etendunud lavastusi teatrikriitik Madis Kolk ja EHLi kooliteatrite koordinaator Maret Oomer.
Kui žüriile oli n-ö tööpõld kätte jagatud, siis publikul (lõviosa sellest moodustasid, teadagi, festivalil osalevate truppide liikmed, ent võimalust tasuta head teatrit vaadata kasutasid ka paljud kohalikud huvilised) tuli alatasa karme valikuid teha. Ka siinkirjutaja oleks mitmel puhul kahestuda või suisa kolmestuda tahtnud, sest korraga oli käimas mitu huvipakkuvat etendust.
Jõgevamaa truppidest astusid külateatrite festivalil üles Palamuse harrastusteater lavastusega “Kahekõned kohvikutes”, Pajusi teater lavastusega “Püha läte” ning Tabivere harrastusteater lavastustega “Belvedere” ja “Türgi oad”. Niipalju kui žürii tagasisideminutitelt kõrva jäi, said kõik neli lavastust üldjoontes kiitva hinnangu.
Juletakse riskida
“Mul on ääretult hea meel, et eesti harrastusteater sammub üha ülesmäge ja muutub üha huvitavamaks,” ütles žürii liige Maret Oomer Palamusel nähtut kokku võttes.
“Tänapäeval ei kõnni harrastustrupid üksnes sissetallatud radu, vaid julgevad ka riskida ja midagi uut katsetada,” lisas EHLi tegevjuht Kristiina Oomer.
Külateatrite festivalil vahetati mõtteid ka selle üle, mida termin “külateater” üldse tähendab.
“Minu meelest kõneleb see termin mitte trupi tasemest, vaid kogukondlikust taustast,” ütles Madis Kolk. Rait Avestik lisas:
“Külateatril on kogukonna elus suur roll: selle olemasolu tõstab kogukonna elukvaliteeti. Ent teater on ka ideaalne vahend keele säilitamiseks,” ütles Avestik.
Külateatrite festivali korraldamise traditsioon sai 14 aastat tagasi alguse Tabiverest. Ka viieteistkümnes festival taheti EHLi tegevjuhi Kristiina Oomeri sõnul korraldada Tabiveres, ent asjad ei läinud paraku kavandatud moel.
Jäi Jõgevamaale
“EHLi juhatuse liige ja Jõgevamaa kultuurikandja Tiina Tegelmann oli see, kes ütles, et tänavune külateatrite festival võiks ikka Jõgevamaale jääda, ainult et Tabivere asemel võiks see toimuda Palamusel,” ütles Kristiina Oomer. “Palamusel on tõesti olemas kompaktne kultuurikompleks, kus võimalik mitmel laval teatrit teha, majutuspaigad, kuhu 300 inimest ära mahutada, ning, mis kõige tähtsam — inimesed, kes armastavad teatrit ning ei pelga korraldusraskusi.”
Nii Tiina Tegelmann kui ka EHLi harrastusteatrite koordinaator, Palamuselt pärit Liisi Tegelmann kinnitasid, et festivali korraldusmeeskonna 21 liiget nautisid seda, mida nad tegid. Ning seepärast tundiski teatrirahvas end Palamusel nii hästi.
“Kolmes festivalipäevas oli ääretult palju armastust ja teatritegemise rõõmu,” sõnas EHLi juhatuse esimees Kaido Veski.
“Tahaksin teie kõigiga veel ja veel kohtuda,” lisas žürii liige Vilma Luik.
“Nagu ühes tuntud laulus öeldakse, elab Eesti niikaua, kui elab tema küla. Kuni inimesed külades veel teatrit teha tahavad ja viitsivad, on küla kindlasti elus,” kinnitas festivali lõpetamisel Palamuse vallavanem Urmas Astel.
Pole võimatu, et külateatrid kogunevad Palamusele ka viie aasta pärast. Tänavusel festivalil tekkis nimelt idee hakatagi ümmargusema järjekorranumbriga külateatrite festivale korraldama Palamusel.
RIINA MÄGI
