<span>
|
Tuleva aasta 12. juunil tuleb Jõgeval esimene Eesti naiste tantsupidu. Tänu sellele peole on Jõgeva staadionil lootust saada korralik pealtvaatajate tribüün. |
Kui algul käis naiste tantsupeo korraldajatel peast läbi ka mõte teha pidu Kassinurme mägedes, tuli see siiski peatselt kõrvale jätta: koht on ilus, aga ei mahuta piisavalt ei tantsijaid ega ka pealtvaatajaid. Jõgeva linna uus ja ilus staadion on hea peopaik küll, aga istuma mahub seal praegu vaid 250 pealtvaatajat, kusjuures needki istekohad asuvad liiga madalal, et tantsijate poolt staadionimurule tekitatavaid kujundeid imetleda.
Kui algul kavatseti tantsupeo ajaks rentida teisaldatav tribüün, siis hiljem hakati mõlgutama päris oma tribüüni soetamise mõtet: rendisumma oleks ju üsna suur, ent selle eest saaks publikule istumisvõimaluse ainult ühe peo ajaks. Kui oma tribüün soetada, saab seda kasutada ka kõigi järgmiste sündmuste puhul.
Möödunud nädalal Jõgeva kultuurikeskuses toimunud tantsupeo eelsel koosolekul andiski Sihtasutuse Jõgeva Sport juhataja Hanno Koll teistele peokorraldusega seotud isikutele teavet, missuguseks võib tehtud pakkumiste põhjal kujuneda tribüüni umbkaudne hind. Tema sõnul saaks 58 meetrit pika ja 7 meetrit laia tuhandekohalise statsionaarse tribüüni soetada 835 000 krooni ning sama suure monteeritava tribüüni, mis sobitub statsionaarse tribüüni taha, 1,2 miljoni krooni eest, kusjuures neile hindadele lisandub käibemaks. Kummalgi tribüüniosal oleks üheksa pingirida. Statsionaarse tribüüni esimene rida asuks meetri kõrgusel, järgmised read aste-astmelt kõrgemal. Eraldi seljatoega istmed sellise hinna sisse siiski ei mahuks, vaid ainult lihtsad pingid.
Osa tribüünist tuleb Hanno Kolli sõnul teha teisaldatav sellepärast, et staadionil napib ruumi: kui seal seisaks pidevalt 14 meetri laiune tribüün, siis hakkaks see paljude spordiürituste puhul staadionil liikumist segama. Tantsupeo ja muude suurürituste (võimlemispeod, staadionikontserdid jne) ajaks saaks aga teisaldatavat tribüüni appi võttes istekohtade arvu suhteliselt kerge vaevaga tuhandelt kahele tuhandele tõsta.
Ehkki toodud rahanumbrid olid päris suured, arvasid mõned koosolekul osalenud, et äkki peaks siiski veel rohkem raha välja käima ja tellima sellise monteeritava tribüüni, mille tehnilised tingimused võimaldaksid seda kasutada ka iseseisvalt ja mõnes teises paigas: siis oleks sellest palju rohkem kasu.
Lootus Leader-toetusel
Tribüüni soetamise osas teevad koostööd Sihtasutus Jõgeva Sport ja Jõgeva vallas tegutsev MTÜ Rahvatantsuselts Meie Mari. Viimane on üks tantsupeo korraldajaid ning kavatseb tribüüniraha taotleda Jõgevamaa Koostöökoja kaudu Euroopa Liidu Leader-programmist.
“Peame linna, Sihtasutuse Jõgeva Sport ja Meie Mari esindajatega lähiajal tribüüniga seotud rahaasjade üle tõsiselt nõu pidama ja sõnastama täpselt ka selle, kuidas kahasse soetatud vara hiljem kasutama hakatakse,” ütles linnavalitsuse finantsjuht Kaja Pärn.
Arupidamisega on aga kiire, sest juba novembri alguses peab Jõgeva kultuurikeskuse juhataja ja peotoimkonna juht Airi Rütter edastama Piletilevile tribüünikohtade plaani, et viimane saaks 20. novembril alustada tantsupeo pääsmete eelmüüki.
Rakveres peetud kahe meeste tantsupeo pääsmete müük on kulgenud mäletatavasti väga edukalt. Seda, et naiste tantsupeo piletid palju kehvemini kaubaks läheksid, Airi Rütter ei usu.
“Naiste tantsurühmade huvi peo vastu on olnud suuremgi, kui me eeldasime. Naised väga tahavad seda pidu ja küll nad siis Eestimaa eri paikadest “oma” publiku ka kaasa toovad,” ütles Airi Rütter.
Tema sõnul on mitmes rühmaliigis juba konkurentski tekkinud. Näiteks võeti väga soojalt vastu korraldajate poolt pakutud võimalus osaleda peol kaheksaliikmeliste naisrühmadega (liik N4): nii mõneski rühmas juhtub ju, et n-ö klassikalisest 12-liikmelisest koosseisust keegi lapsepuhkusele jäämise tõttu või muul põhjusel välja langeb, ning uut tantsijat kohe asemele võtta pole. Ka liik N3, mis hõlmab väiksemate kogemustega ja noorema koosseisuga naisrühmi, võeti rõõmuga vastu.
Kõige suurem konkurents on muidugi memmede rühmade osas: neid soovib peole tulla kolm korda rohkem, kui väljakule mahub. Neidude rühmi seevastu on registreerunud tunduvalt vähem, kui neid väljaku täitmiseks vaja oleks. Ilmselt on neidude rühmad orienteeritud rohkem tuleva-aastasele noorte laulu- ja tantsupeole ning peavad Jõgevale tulekut liigseks aja- ja rahakuluks.
Platsil ka mehed
Üksnes naiste päralt väljak tantsupeo ajal siiski ei jää, sest oma roll on peol ka noorte ja täiskasvanute segarühmadel.
“Praegu meil igatahes elektronpostkast huugab ja telefonid on punased, sest huvi naiste tantsupeo vastu on väga suur. Isegi suisa uusi rühmi on tekkinud, kes näevad naiste tantsupeos uut, seniolematut väljundit,” ütles Airi Rütter. Möödunud laupäeval toimus Keila Gümnaasiumis Põhja-Eesti naisrühmade juhendajatele seminar, millel õpiti tuleva-aastase naiste tantsupeo tantse. Lõuna-Eesti naisrühmade juhendajad said samasugust õpetust pühapäeval Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Õpetajateks olid rühmaliikide üldjuhid ja tantsude autorid, ettenäitajateks folklooriseltsi Jõgevahe Pere, Põltsamaa naisrühma Uhka, Laiuse rahvatantsuseltsi Meie Mari ja teiste rühmade tantsijad. Seminarideks valmis Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse väljaandel ka naiste tantsupeo tantsude kirjeldusi ja jooniseid sisaldav raamat. Tõsi, kõiki peokavas olevaid tantse see ei sisalda, sest mõned tantsud on alles loomisel. Enamiku tantsude õppimiseks vajalikud juhised on aga juhendajatel nüüdseks käes.
“Nüüd on asjad nii kaugele aetud, et taganeda pole enam kusagile — pidu tuleb ära teha,” ütles naiste tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht. Mul on väga hea meel, et Jõgevamaa tantsurahvas ja Jõgeva linn peo ettevalmistustesse nii tõsiselt suhtuvad.”
Airi Rütter lisas, et ka Jõgeva ümbruse vallad ja asutused on tantsupeo osas väga koostööaltid. Ööbimis- ja treeningupaikade leidmisel ongi aga vaja head koostööd, sest linn üksi kogu tantsupeole saabuvat seltskonda ära ei mahuta.
Ülo Luhti sõnul on peokavas kokku 27 tantsu. Neist seitse valiti välja tänavu kevadel Jõgeval toimunud naistetantsude konkursilt, ent mõned telliti ka spetsiaalselt konkreetsetelt autoritelt. Nn naise loo ehk peokava siduvad vahetekstid palusid peokorraldajad kirjutada kirjanik Leelo Tunglal. Peo peakunstnikuks on Põltsamaal elav Katrin Koitla. Tema on kujundanud ka peo logo ning meened.
i
RIINA MÄGI
