Katrin Koitla juhib naiste tantsupeo kujundustoimkonda sama kindlalt, nagu saab hakkama oma igapäevatööga Põltsamaa Majandusühistu pearaamatupidajana. Juba sellega, et ta just niisugust konkreetset ametit peab, on peo organiseerijad kõvasti võitnud.</span>
Tegelikult läheb Katrin Uhka tantsijana ise ka staadionimurule. Lisaks on tema ülesandeks veel tantsupeosümboolikaga meenete müügi korraldamine.
Aga alustame algusest. “Meie rühma juhendaja Kaja Kivi küsis kunagi eelmisel kevadel trennis, et kas ma ei tahaks naiste tantsupeo jaoks mõnd logo kavandit teha. Selle jutu peale tuli mul samas trennis esialgne mõte, et see peaks olem mingi aimatav ühe joonega tõmmatud naise figuur. Enne, kui peole pandi nimeks “Naise lugu”, oli peo pealavastaja Ülo Luht öelnud peo märksõnaks “kolm”. Seega üritasingi teha selle figuuri kolme joonega, mis kihiti üksteise alla paigutades naise torso kujutise moodustasid. Sama kujund horisontaalasendis peaks meenutama Vooremaa maastikku. Veidi sai logo ilmestatud ka kolme tärniga ja kolmetähelise lühendiga NTP – naised, tants ja pidu. Ja valitigi välja minu logo. Küllap sellepärast mulle ka kujundustoimkonna juhi kohta pakuti,” rääkis Katrin logo saamisloost.
Pikka mõtlemisaega polnud vaja
Mõtlemisaega Katrinil pärast pakkumist eriti palju vaja polnud. “Eks ma andsin lihtsameelselt nõusoleku ja olen seda küll pärast mitmeid kordi kibedalt kahetsenud,” tunnistas Katrin, kellel on olnud põhitöö kõrvalt nii suurt koormat kanda päris keeruline. “Üks asi on logo, aga toimkonna juhi ülesandeks on sümboolikaga asjade otsimine, kujundamine, tegemine. Et seal õigeid ja meeldivaid variante leida, kulus üsna palju aega ja asjad ei läinud alati nii, nagu oleksin ise tahtnud,” tunnistas ta.
“Et toimkonna liikmena oli nõus kaasa lööma Agne Sild, andis see kindlust, et kõik need ülesanded, mis nõuavad arvutigraafiku oskusi, saavad tehtud. Mingist hetkest muutus kujundustöö rohkem müügitööks, kui tuli juba tehtud asju realiseerima hakata. Ja ega see ei lõpe veel peoga, pärast tuleb ju järele jäänud kaubale ka mingi otstarve leida,” tõdes ta.
Kaasa ka makseterminal
Juba täna hommikul pani Katrin Koitla Jõgeva Ühisgümnaasiumi lähedale käsitöölaada platsile üles tantsupeosümboolikaga meenete müügikioski. Et kõik müügivõimalused oleksid kasutatud, sai viimasel minutil sellesse kioskisse ka kaardimaksevõimalus organiseeritud. Sest kui kogu kaasas olev sularaha on palavaga juba joogi peale ära kulutatud, ei hakka keegi jalutama kilomeetri kaugusele sularahaautomaati otsima.
“Iga päev kaubandusettevõttes töötades panen tähele, et eriti nüüd, euroajal, on kaardimaksete osakaal ostude sooritamisel suurenenud. Kui kaupmees ise ei saa makseterminali kaasa võtta, kes siis veel. Terminal töötab muidugi mobiilside abil. Ja kui ei tööta mobiiltelefonid, siis pole ka kaardimaksevõimalust… Aga eks katsetame,” rääkis Katrin, tunnistades, et tegelikult tahaks ta kõike kioskis pakutavat ka ise müüa. “Ma tahaksin kursis olla, mida ostetakse, mida ei osteta, ja miks,” märkis Katrin. Kahjuks pole see võimalik, sest ta peab sel ajal hoopis tantsijana platsil olema.
Tants on peamine
Staadioni kujundamisega läks üsna lihtsalt, kuigi algusest peale oli teada, et kettaheiteringi poste maha võtta ei saa ja et need tuleks kuidagi dekoreerida. See mõte tiksus kuklas terve aasta, et mida sinna siis sobilikku teha. Aja jooksul tuli mitmeid ideid, kuid nende teostusvõimalused ja maksumus panid oma piirid. Pealavastaja aga leidis, et tants on peamine. Postid on spordiväljaku elemendid, mida maha võtta ei õnnestu, seetõttu võeti nende vuntsimine üldse päevakorrast maha. Ja mida lähemale pidu tuli, seda kindlam oli pealavastaja toetus, et neid poste ei märka seal keegi, sest tantsulavastus tuleb niivõrd hea.
Väljak aga piiratakse kaskedega, jääb looduslik taust.
Kuid tantsijate jaoks on veel ka simmanihoov, kuhu pandi neljapäeva hommikuks üles üks väike lava, mida tuli küll natuke kaunistada ja katta. Eelnevalt olid materjalid tellitud ja kõik läbi mõeldud, mida tegema peaks. Reede õhtuks, kui peeti naiste simmanit, pidi kõik juba viks ja viisakas välja nägema.
Hea kogemus
Naiste tantsupeoga sai Katrin Koitla ühe väga suure kogemuse võrra rikkamaks. “Ma ei uskunud, et rohkem kui kolme tuhande särgi laialijagamine võib nii palju aega võtta.
Käisin ülevaatuste ajal lavastusgrupiga poolteist kuud igal nädalavahetusel kaasas. Loomulikult ma igale poole ei jõudnud, sest need toimusid paralleelselt mitmes kohas,” tunnistas ta.
Lisaks on Katrin ka kodus müügitelki üles sättinud. “Ei ole nii, et löön laada esimesel päeval telgi üles ja kõik on korras. Kui tahan, et see tuleb välja just niisugune, nagu ma mõtlesin, peab proovima ja nuputama, kuidas asju kinnitada, mida kaasa võtta. Ma ei tegele ju iga päev sellega ega käi kusagil kaupa müümas. Minu jaoks on see lihtsalt uus kogemus,” rääkis ta.
Meenetena said tehtud veel ka peo ehted. “Näis, kuidas nad osalejatele meeldivad,” ootab Katrin hingevärinaga.
Esialgu polnud ehted küll plaanis, kuid asjade otsimisel ja valikul tekkis võimalus. Ja kus siis veel ehteid pakkuda kui mitte naiste peol! Käsitöömeistritel on ju käesoleva aasta teemaks “Ehe Eesti ehe”.
Asjad teeb keeruliseks veel seegi, et peoplats hõlmab väga suure ala. Ja ei ole teada, mida saab ning mida ei saa ja mis kuidas mõjuma hakkab ning kuidas kõik lõpuks paistab.
Tantsuplatsi väljanägemise eest hoolitseja end kunstnikuks ei pea. “Eks ma isehakanud kunstiarmastaja olen,” nentis ta. Katrin Koitla on lõpetanud Põltsamaa kunstiseltsi täiskasvanute kujutava kunsti kursuse esimese lennu.
Tantsupeo korraldustoimkonna teised liikmed on kunstnik Agne Sild ja kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist Marika Järvet. “Peo eel ei tahtnud me Agnega Marikat tülitada, sest tema osaleb ka lavastustoimkonnas ja see töö on palju mahukam ning tähtsam,” lisas Katrin.
Esimene suur pidu
Loetud tunnid enne tähtsa peo algust tundis Katrin, et on oma asjadega ikka väga jännis. “Mõtlesin küll, et oli mul vaja seda logo saata… See moment läks siiski ruttu üle.”
Siis, kui ta logo välja mõtles ja selle kallal vaeva nägi, oli tal aega küll. Ja raamatupidajatööle oli just niisugune vaikne nokitsemine tõeliseks vahelduseks.
Nii suure sündmuse juures organiseerijana kaasa löömine annab kujundustoimkonna juhina hindamatud kogemused. Enamik korraldustoimkonna liikmeid korraldab nii suurt pidu esimest korda.
“Ja see, kuidas Airi Rütter suudab kõiki neid toimkondi peakorraldajana tööle panna ja omab ise kõigest välise rahulikkusega täielikku ülevaadet, on kõrvalt vaadates vapustav,” ei saanud Katrin mainimata jätta.
“Kui pidu läbi saab, siis on kindlasti teine tunne kui paar päeva enne, mil palju asju veel pooleli,” tõdes Katrin. Kogu oma saamata puhkusepäevad on ta tantsupeo hüvanguks ära kasutanud, sest tantsupeo ettevalmistustoimkonnas kaasalöömine on vabatahtlik töö.
Majanduslikult mõtlev inimene tähendab suurt võitu
Agne Sild, naiste tantsupeo kujundustoimkonna liige
Katrin Koitla on majanduslikult mõtlev inimene ja see on organisaatorite jaoks suur võit. Kui ta tegeleb kujundusega, siis võtab kõik hinnapakkumised, kalkuleerib kõik läbi.
Ma ei kujuta ette, mida ma ilma Katrinita teinud oleksin! Kindlasti oleks olnud palju raskem.
Seda enam, et suurem töö jäi ju tegelikult rahavahetuse aega. Kõik, mida Katrin on teinud, on tehtud tõesti väga hästi.
Katrin Koitla elukäik
*Sündinud 1968. aastal Põltsamaal
*Õppinud Põltsamaa Keskkoolis, mille lõpetas 1986. aastal
*Õppis Tartu Ülikoolis majandust 1987– 1991
*Põltsamaa Majandusühistu raamatupidaja asetäitja aastast 1991
*Pearaamatupidaja samas asutuses alates aastast 1994
*Põltsamaa kunstiseltsi täiskasvanute kujutava kunsti kursuse I lennu lõpetanu
i
HELVE LAASIK
