Naised saavad keskmiselt 30 protsenti madalamat palka kui mehed. Samuti tuleb enamasti just neil lastega töölt eemal olla. See asjaolu paneb küsimärgi alla ka naiste pensioni suuruse tulevikus.
Naised kaotavad suuresti pensioni I samba arvelt, sest lastega kodus oldud aeg vähendab tööstaaži, mis on aluseks riikliku pensioni suuruse arvutamisel. Kui võrdleme Eesti keskmist palka saavat naist, kel ei ole lapsi, ja naist, kel on üks laps, siis nende tulevane I ja II samba pension kokku erineb 2,8 protsenti, moodustades vastavalt 44,8 ja 42 protsenti viimasest pensionieelsest palgast. Kui naisel tuleb üles kasvatada rohkem kui üks laps, siis langeb asendusmäär alla 40 protsendi.
Euroopa sotsiaalkoodeks sätestab, et minimaalne pension peaks moodustama 40 protsenti kodaniku viimasest pensionieelsest sissetulekust; Euroopa Liidu keskmine asendusmäär ulatub ligi 65 protsendini. Eesti sotsiaalpoliitikas on viimase kümnendi jooksul tehtud ad hoc ehk konkreetselt selleks otstarbeks kosmeetilisi muudatusi, et vältida pensionlõhet erinevate sotsiaalrühmade vahel. Kuid nagu näitab SEB analüüs, küünib lapsevanemate (meie ühiskonnas eelkõige naiste) pension vaevu 40-protsendilise asendusmäärani.
Tulevase pensioni suuruses kaotavad ka lapsevanemad, kes kuuluvad Eesti keskmisest kõrgemasse palgaklassi. Näiteks ühte last kasvatav vanem, kelle sissetulek on kaks Eesti keskmist palka, võib loota, et tema pensioniea sissetulek kahest esimesest sambast on ligi 37 protsenti viimasest sissetulekust. Kaht last kasvatades aga kahaneb see protsent veelgi, langedes alla 35 protsendi. Hoolimata viimaste pensioniseaduse muudatuste retoorikast, tuleb tunnistada karmi fakti: lapsed tekitavad täiendavat miinust esimese ja teise samba pensionile.
SEB statistikast lähtuvalt on ka naiste ja meeste poolt kogutav täiendava ehk III samba pensioni pilt kurjakuulutav. Statistika näitab, naised alustavad pensioni kogumist keskmiselt hiljem kui mehed, mis võib olla tingitud nende eelistustest probleemide lahendamisel, aga ka madalamast finantsvõimekusest.
Ühest küljest viitab fakt sellele, et lapsed on suureks kasvatatud ning tekib võimalus selle arvelt säästa. Samuti võivad selleks ajaks olla makstud ka laenud ja liisingud ja avaneb võimalus oma tulevikku kindlustada. Teisalt jääb naistele selle tõttu enne pensioniiga tunduvalt vähem aastaid, mil on võimalik raha kõrvale panna. Meestel, kes alustavad täiendavat rahakogumist varem, on tulenevalt palga erinevusest võimalik koguda suuremaid summasid ja pikemat aega. Kui vaadata naiste III samba pensionimahte, jäävad naiste lepingute mahud 13 protsenti meeste poolt sisse makstud summadele alla. Eriti suur on III samba kogumismahtude lõhe 20.-40. aastates nais-ja meesklientide vahel, kus mahuerinevused on lausa kuni 62 protsenti.
i
INDREK HOLST, SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees
