Viimastel nädalatel on palju räägitud sellest, et Eesti naised saavad meestest vähem palka, kohe palju vähem. Paraku on aga vähem teemaks olnud selle suure palgaerinevuse peamine põhjus – Euroopa riikide seas on Eestis tööturg kõige enam sooliselt jaotunud, mis toob lisaks palgaerinevustele kaasa ka mitmeid muid halbu tagajärgi, näiteks naiste kehvema majandusliku olukorra ning meeste liiga lühikese eeldatava eluea.
Mida üldse tähendab sooliselt jaotunud tööturg? Lühidalt öeldes tähendab see, et eestimaalased on harjunud jagama ameteid naiste- ja meestetöödeks ja see hinnang on visa kaduma. Selle tulemuseks on olukord, kus näiteks 98 protsenti sekretäridest ja algkooliõpetajatest on naised, samal ajal aga 97 protsenti mootorsõidukijuhtidest ning 99 protsenti lukkseppadest mehed. Ameteid, mille pidajatest enam kui 90 protsenti on ühest soost, on Eestis väga palju. Paljuräägitud suur palgavahe tuleb aga ennekõike sellest, et naised kipuvad domineerima madalamalt makstud ametites, mehed aga kõrgemapalgalistel töödel. Oma osa on muidugi ka sellel, et kuigi tippspetsialistide seas on naisi ligi 3/4, domineerivad juhtivtöötajate, kõrgemate ametnike ning seadusandjate seas endiselt mehed.
Kas ainult naiste probleem?
Äsja valminud elanikkonnauuringu „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring
Mõlema soo puhul on probleem näiteks see, et paljudel inimestel ei ole võimalik valida endale soovikohast ametit, kuna see pälviks kas ühiskonna hukkamõistu või ei ole tööandja nõus neid soost lähtuvatel põhjustel palkama. Samuti mõjutab mehi see, et nende tööpäevad palgatööl on pikemad – tööandja ootab meestöötajalt rohkem, kuna pere ja sellega seotud kohustused on Eestis paraku paljude inimeste meelest siiski peamiselt naiste rida. Nii teevadki mehed ületunde, kannatavad suurema tööstressi all ning leiavad paraku ka vähem aega, mida veeta koos oma laste ja muude lähedastega. See on üks olulisi tegureid, mis mõjutab mehi ning nende käitumist ja tervist. Tulemuseks on keskmiselt 11 aastat lühem oodatav eluiga kui eesti naistel.
Iganenud hoiakud takistavad muutusi
Ehkki seaduste tasemel on riik viimastel aastatel päris palju pingutanud, et tööturul soolist ebavõrdsust vähendada, on väga visad kaduma kitsarinnalised hoiakud ja hinnangud, mis sellist olukorda toetavad. Keskmine Eesti inimene on paraku tänase olukorraga sedavõrd harjunud, et ei näegi selles ebavõrdsusprobleemi, mis mõlemaid osapooli kahjustada võib. Siiski usub ligi pool Eesti elanikest juba mainitud uurigu kohaselt, et meestel on tööelus naistest paremad võimalused. Kummastav on see, et mitmed hinnangud paraku toetavad seda, et nii ongi õige ja hea. Näiteks usub enam kui kolmandik naistest ja meestest, et mehed ongi loomu poolest paremad juhid. Ka on meil laialt levinud arvamus, et mehed peavadki saama rohkem palka kui naised. Seda hoolimata sellest, et Eestis on naistel enamasti tavaks ikka ka ise tööl käia ja pere rahakotti oma teenituga toetada.
Soolist ebavõrdsust töökohal ja ühiskonnas toetab paraku ka keskmise eestimaalase pereelu. Kui mehe tööpäev lõpeb pärast töölt tulekult, siis naisel algab enamasti siis tööpäeva teine peatükk — kodutööd. Enamikus Eesti peredes valitseb olukord, kus söögitegemine, koristamine, laste kooli-lasteaeda viimine, pesu ja riiete korrashoid jne on valdavalt naiste ülesanne. Meeste ülesandeks on tööd, mis seotud kodu ja auto remontimisega. Need tööd pole aga sugugi igapäevased ning neid lastakse sageli ka oma ala asjatundjatel raha eest teha. Samas vaimus kasvatavad eestimaalased sageli paraku ka oma lapsi – poistel peetakse tähtsaks tehnika ja autodega ümberkäimise oskust, tüdrukutele õpetatakse aga söögitegemist, koristamist ja enda eest hoolitsemist. Ühe olulise asjana on masu meile siiski õpetanud, et lapse soost olenemata on oluline anda talle teadmised ja oskused rahaga ümberkäimisel, ka käitumise õpetamist peetakse mõlemast soost laste puhul enam-vähem samaväärselt oluliseks.
Kokkuvõttes võib öelda, et ehkki Eesti ühiskond astub päris pikki samme mõistmaks, et isa ja ema on samaväärsed pereliikmed ning naine on väljaspool kodu töötades mehega võrdne, on meil veel pikk maa käia. Näiteks on meie põhjanaaber Soome soolise võrdõiguslikkuse osas maailmas 2., Eesti aga 37. kohal.
LIINA JÄRVISTE, sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info- ja analüüsiosakonna analüütik
