Möödunud nädalavahetusel toimus Põltsamaal viies vokaalansamblite konkurss “Uno Naissoo laulud“. Kui veel aasta tagasi osales seal ka mitu meesansamblit, siis tänavu neid ei olnud. Kaks võitjat kuulutati välja sega- ning naisansamblite seast, Grand Prix` viis pealinna vokaalgrupp “Ring”.
Uno Naissoo sattus tänu oma isa töökohavahetusele 1938. aastal Põltsamaale elama. Tema ema Ksenja juhatas siinset segakoori ja siin jätkusid ka Uno muusikaõpingud. Ta õppis klaverit ja mängis mandoliiniorkestris kontrabassi. Ta mängis ka puhkpilliorkestris ja tantsuorkestrites. Uno Naissool oli lakkamatu soov õppida.
Osalejaid Valgamaast pealinnani
Tänavusel konkursil osalesid kuni 12-liikmelised vokaalansamblid üle Eesti Valgamaast pealinnani. Igal ansamblil tuli esitada kolm laulu, millest üks pidi olema Uno Naissoo loomingust.
Võistlejaid hindas kolmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli rütmimuusikaosakonna lauluõpetaja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzlauluõpetaja Mare Väljataga, Tallinna Ülikooli kammerkoori ja Virumaa poistekoori peadirigent Sander Tamm, Hüüru külaseltsi kultuurijuht ning vabariikliku vokaalansamblite konkursi “Uno Naissoo laulud“ algataja Irja Targama. Žürii pööras erilist tähelepanu repertuaarivalikule, originaalsetele seadetele, intonatsiooni puhtusele ja stiilitunnetusele.
Naissoo looming on üsna raske
Põltsamaa kultuurikeskuse endine direktor Irja Targama tunnistas, et Uno Naissoo looming on teda alati väga isiklikult puudutanud ning seetõttu otsis ta ammu võimalust selle presenteerimiseks. Mõte Uno Naissoo loomingut esile tõsta tekkis tal juba 2000. aastal, ent konkreetse teostuseni jõuti alles viie aasta eest. Laulukonkursi korraldamise mõte sündis Irja Targamal seetõttu, et tol ajal oli vokaalansamblitel vähe esinemisvõimalusi ja esmalt pidas ta silmas just Põltsamaa kultuurikeskuse segaansamblit ja Kamari naisansamblit.
Targama toonitas, et Uno Naissoo looming sobib eelkõige täiskasvanutele. Tagantjärele on tal hea meel, et ettepaneku osaleda sellisel konkursil võtsid paljud kollektiivid hästi vastu, kuigi Naissoo looming on üsna raske.
Osalejaid pole üleliia
Ehk ongi Naissoo loomingu keerukuse tõttu osalejate arv tagasihoidlik püsinud ja konkursi saab läbi viia ühel päeval. Positiivne on seegi, et erinevatel aastatel on konkursile tuldud Eest eri paigust, mis aitab ettevõtmist järjest laiemalt tutvustada. Konkursi ellukutsuja sõnul on vokaalansamblite tase üldiselt tõusnud ja seda on märgata ka kahe igal aastal osalenud Põltsamaa piirkonna ansambli puhul.
Korraldajatel oli kahju, et meesansamblid seekord ei osalenud. Mehed laulavad enamasti koorides ja Irja Targama sõnul jäid talle seekord positiivses mõttes kõrva Rakvere segaansamblis laulnud neli huvitava tämbriga meest.
Konkursi ellukutsuja lisas veel, et žürii liikmena oli tal seekord võimalik head muusikat nautida, korraldajana tuli tal pidevalt mõelda, et ettevõtmine sujuks. Lauljaid hinnata oli aga raske ja lõplikud otsused langetati vaidluste tulemusena.
Tänavused paremad
Naisansamblid
*Esikoht Ramsi vaba aja keskuse naisansambel “Olla daam”, juhendaja Toomas Voll.
*Teise koha vääriliseks tunnistati Paikuse valla naisansambel “Sal-Lal-Laa”, juhendaja Kristel Reinsalu
*Kolmas koht läks Sauga valla naisansamblile “Nõianeitsid”, juhendaja Marge Lumisalu.
Segaansamblid
*Esikoha võitis vokaalgrupp “Ring”, juhendaja Veronika Portsmuth.
*Teine koht läks Rakvere kultuurikeskuse segaansamblile “Ah, kael & hale maja”, juhendaja Jaanus Nurmoja
*Kolmanda koha segaansamblite hulgas saavutas Põltsamaa kultuurikeskuse ansambel, juhendaja Reet Sester.
Välja anti ka kolm eripreemiat
*Parim Uno Naissoo laulu esitaja eripreemia läks vokaalgrupile “Ring” laulu eest “Taevas kõliseb tähti”
*Parim laulu seadja tiitli pälvis Jaanus Nurmoja laulu “Igal linnul oma rada” eest
*Parim juhendaja – Toomas Voll
TOOMAS REINPÕLD
