Möödunud laupäeval Laiuse seltsimajas peetud Laiuse tantsurühma Meie Mari 25. sünnipäeva sisustas mitmekülgne kultuuriprogramm. Esitleti kollektiivist jutustavat raamatut, tunnustati rahvatantsukultuuri eestvedajaid ja selle toetajaid.
Sünnipäevpidu juhtinud Valdi Reinas luges sissejuhatuseks ette kõigi rühma liikmete nimed ja õnnitles neid tähtpäeva puhul. Seejärel esitasid Laiuse kihelkonna rahvarõivastes päevakangelased külalistele tervitustantsu.
Oma raamatut „Meie Mari Muraka memuaarid ehk kuidas minust peaaegu rahvatantsija sai” esitlenud Raine Lindepuu ütles, et raamat räägib sellest, kuidas ta natuke rohkem kui kuus aastat ehk aastad 2011‒2017 nende toredate kepsutajatega koos veetis.
Soovijad said memuaariraamatu koos kirjutaja autogrammiga kaasa. Raine Lindepuu lausus südamliku tänu Meie Mari naistele, kes nägid tohutult vaeva, et pikka aega tühjana seisnud Laiuse 105aastane seltsimaja tantsurühma sünnipäevaks korda saaks.
Sünnipäeval olid kohal mitmed kunagised Laiuse kultuuritegijad ja kogukonnelu eestvedajad. Omaaegne Laiuse kultuurijuht Endla Tooming meenutas, et tuli Laiusele tööle aastal 1994, kui naisrühm Meie Mari oli just tegevust alustanud. „Proovis olin klaverisaatja või tõin muusika tegemiseks kaasa Toshiba magnetofoni. Aitasin leida uue juhendaja Virve Museri, kes oli toona noore neiuna lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaarina ja samas koolis ka tantsu õppinud. Mul on hea meel, et valisin õige juhendaja, kes on äärmiselt töökas ja nõudlik. Kõik tantsijad on mulle südame külge kasvanud. Hea on vaadata nende rahvarõivaid ja seda, kui hästi nendes tantsitakse.”
„Mulle tähendab Meie Mari ennekõike tugevat ja abivalmis sõpruskonda, kes olnud alati abiks ka Laiuse kirikus toimunud kontsertide korraldamisel,” rääkis kauaaegne koguduse esimees Epp Järv.
„Meie Mari on tõeline kirss tordil, olles kohalik kultuurikandja, kes on kõikidele raskustele vastu pidanud,” lausus Laiuse raamatukogu pikaajaline juhataja Asta Leiten. Tema sõnul on naisrühm esinenud ka raamatukogus korraldatud sündmustel ning koos on läbi viidud Laiuse lossipäevi.
Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt andis esmalt üle tänukirja „Tubli tegija” tantsurühma toetajale-sponsorile, ettevõtja Ain Viigile. Naisrühm ise sai kollektiiv tähtpäeva puhul Rahvakultuuri Keskuse direktori tänukirja.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt olid Pille Tutil kaasas aga tunnustused. Märgi „Rühma hing” sai 23 aastat rühmas tantsinud ja rahvatantsuentusiasmi innustanud Jane Avi, staažimärgi „Sinine parmupill” 25 aastat tantsinud aktiivne ja kohusetundlik Siiri Rahn ning staažimärgi „Must parmupill” 42 aastat piirkonnas ja veerand sajandit Meie Maris tantsinud Malle Aia.
Autasustamise tipphetkeks oli Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi Kuldmärgi üle andmine rühma juhendajale Virve Muserile. Virve Muser juhendab veel Laiuse-Sadala noorte segarühma, Palamuse segarühma Tootsid-Teeled ja meesrühma SaMaKaS.
Pille Tutt avaldas lootust, et Meie Mari kolmekümnes sünnipäev peetakse juba renoveeritud Laiuse seltsimajas.
Jõgeva vallavalitsuse nimel tervitasid Laiuse tantsunaisi kultuuri- ja haridusvaldkonna abivallavanem Arvo Sakjas ja kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi, kes andis kollektiivile üle aukirja ja rahalise kingituse.
Jõgeva valla rahvakultuurikollektiividest olid õnnitlemas-tervitamas Jõgeva segarahvatantsurühm Kaaratsim, folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrühm, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Palamuse segarühm Paunvere Tootsid-Teeled, Sadala naisrühm Tantsulust, naisrühm Torma ja Rahvamuusikaansambel Tuustar.
„Oma nime saime kooliõpilasena meie seas tantsinud Merje Rähnilt, kes oli rühma pesamuna ja keda Mariks kutsusime,” meenutas Malle Aia.
JAAN LUKAS
