Tööturu statistikast esimese kvartali kohta selgub, et töötuse määr seisis 11,5 protsendil. Eelmises kvartalis oli see näitaja 11,4 protsenti, mis märgib eelmisel aastal ilmnenud tööpuuduse kiire kahanemise aeglustumist.
Lühiajalises perspektiivis prognoosiks veel veidi edasist tööpuuduse vähenemist, kuid pikemas plaanis see protsess pidurdub ning sõltuvalt arengutest eurotsoonis, on oht, et tööpuudus isegi suureneb veidi. Ajalooliselt on majanduskasvu tempo hõivekasvu tempot ikka tootlikkuse kasvu võrra ületanud, kuid nüüdseks on hõive ja majanduskasvu määrad võrdseks saanud. See tähendab, et tootlikkuse kasv on nullilähedane. Et töötus lühiajalises perspektiivis veel veidi väheneb, sellele viitavad mitmed asjaolud.
Esiteks majanduse kasvutsükli pöördumine, mille järgi peaks töötuse vähenemine kestma aasta keskpaigani.
Teiseks ettevõtete küsitlustega saadud indikaatorid, mille kohaselt oodatakse järgmisel kolmel kuul töötajate arvu suurendamist kõigis majandussektoreis.
Kolmandaks viiteks on registreeritud töötute protsent, mis oli maikuu kolmanda nädala lõpuks kahanenud 6,9-le. Kokkuvõttes ootame teise kvartali tööpuuduse määraks 10,9 protsenti ning sealt edasi aasta teisel poolel selle näitaja stabiliseerumist.
Statistikaamet tõi oma teates eraldi välja, et meeste tööpuudus on suurenenud rohkem kui naiste oma. Põhjusi otsiksin mina mitte nii väga meeste ja naiste erinevusest või nende erinevatest palganõudmistest, vaid sektoritest, mis käesoleval ajal kahanevad või kasvavad. Teenindussektoris töötab üle poolteise
korra rohkem naisi kui mehi ja see on seal jagub tööd hetkel rohkem.
Tööstuses töötab mehi üle kahe korra rohkem kui naisi ning
see sektor on hetkel rahvusvahelise nõudluse vähenemise tõttu haavatav.
Eelmisest kvartalist väiksem tööhõive oli näiteks ekspordi kasvu kahanemisest alguse saanud töötlevas tööstuses (-6 protsenti), aga ka sellistel tüüpiliselt meeste aladel nagu elektri- ja veevarustuses (-5 protsenti), ehituses (-18 protsenti) ja mäetööstuses (-27 protsenti).
Naised töötavad ilmselt tsükliliselt vähemtundlikel aladel, nagu ka majanduskriisi aegu selgelt välja joonistus. Umbes pooled registreeritud töötutest on need, kellel puudub igasugune erialane haridus. Neist omakorda pooled on vaid keskharidusega. Samal
haridustasemel, aga koos kutseõppega, on töötuid juba märgatavalt vähem. Seega on struktuurne tööpuudus Eestis endiselt tõsine probleem – oskusi napib, et tööd
saada. Neist, kellel on eriala olemas, on töötute hulgas kõige enam tootmise ja töötlemise ala inimesi, aga töötuid on ka masinaehituses, mehaanikas, elektroonikas, arhitektuuris ja ehitamises kompetentsete hulgas, samuti toitlustamises ja majutuses tegutsenute seas. See näitab, millistel aladel vähemalt mingis ulatuses kvalifikatsiooniga tööjõudu kõige enam saada on ning milliseid ettevõtteid siia perspektiivikas rajada oleks. Vabu töökohti on hetkel kõige enam pakkuda müümisega seotud ametikohtadele. Eks see on ju tõsi, et müümisoskustega ei hiilga eestlased kohe kuidagi.
Positiivseks trendiks on, et töötuna arveloleku lõpetanute hulgas on järjest rohkem neid, kes on tööd saanud, ja kahaneb nende arv, kes mingil põhjusel enam registreeritud töötuks ei kvalifitseeru.
RUTA ARUMÄE, SEB analüütik
