Laupäeval naeratas jahiõnn kahele jahinaisele, kellel õnnestus küttida oma esimesed põdrapullid. MTÜ Eesti Jahinaised juhatuse liige Juulia Jürgens selgitas, kes on jahinaine ja mida see tähendab.
Millal algasid jahinaiste ühised jahid?
Sellel aastal toimus „Jahis ainult naised“ ühisjaht juba
11. korda. Kõik sai alguse sellest, kui 2009. aasta aprillis käisid Saare jahimehed Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolekul Rakveres. Õhtul tuli väiksemas seltskonnas jutuks, et viimasel ajal on hakanud järjest rohkem naisi noorjahimeeste koolitustele tulema ja peaks neid kuidagi tunnustama. Muhu Jahiseltsi esimees Heinart Laaneväli leidis, et korraldaks neile õige ühise jahi. 2010. aasta kevadel tõstis teema üles Laimjala Jahiseltsi liige Vilmar Rei, kes leidis, et nüüd on aeg küps ja teeme selle jahi ära.
Hiljem on mitmeid kordi arutatud, kellele idee ajalooline õigus ikka jääb, kas Muhule või Laimjalale. Kokkuvõtvalt võib öelda, et idee seemne viskas maha Heinart Laaneväli ja kasvuvalud ehk elluviimise võttis Laimjala Jahimeeste selts enda peale.
2010. aastal tehti ajalugu ja toimus kõige esimene nn naistejaht. Just selline, nagu algselt vaimusilmas ette kujutatud –
kütiliinis peamiselt naised ja ajus ehk metsas mehed ja koerad. Jahti peeti nii Muhus kui ka Laimjalas ning jahi juhatajatekski olid naised. Nüüdseks on naistejaht muutunud tavaks ja toredaks traditsiooniks. Seni on antud sündmus toimunud Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Põlvamaal, Läänemaal, Põltsamaal ja juba kolmandat korda endisel Jõgevamaal Pala jahiseltsi maadel.
Kuidas sai Sinust jahinaine? Kui kaua oled ise eest vedanud?
„Jahis ainult naised“ ühisjahte olen korraldanud neli aastat. Olen jahindusega kokku puutunud üle 20 aasta. Esimesed sammud jahinduse alal tegin isa käekõrval. Jaht ja metsandus on olnud minu igapäevaelu üks osa, millest praeguseks on välja kujunenud suur kirg ja hobi. Metsas jahil olles ei ole vahet, kas oled mees või naine. Jahinaine on võrdväärne kaaslane ja partner jahimehele ja ei jää grammigi maha oma tahtejõu ja oskuste poolest. Aastatega on meeste positiivne suhtumine jahinaistesse aina suurenenud, meid usaldatakse ning õlg-õla kõrval jahil olles on tunda, et oled võrdväärne kaaslane, kellele võib toetuda.
Kui suur huvi on naistel saada jahinaiseks? Kui pikk ja keeruline on see protsess?
Naisi, kellel on jahitunnistus, on Eestis juba üle 400 ja see number suureneb iga aastaga. Jahinaiseks saamine eeldab kursustel käimist ja kogemuste omandamist. Läbida tuleb noorjahimeeste kursus, seejärel relvaeksam ja laskekatsed.
Ajaliselt võib selleks kuluda paar-kolm kuud. Lisaks on paljudes jahiseltsides tava, et esimene aasta on noorjahimehed ajajate rollis ja õpivad tundma metsa ning jahiolusid.
Minule endale on jahinaiseks olemine andnud palju toredaid jahikaaslasi ja sõpru, kellega võid igal ajal „rindele minna“. Lisaks muidugi kogemusi ja oskusi. Olen saanud reisida ja jahti pidada erinevates riikides, nii Lõuna-Aafrikas, Siberis ja meie lähinaabrite juures Lätis ja Soomes.
Minu soov on, et jahitraditsioonid ja kultuur säiliks selliselt, nagu on see aastakümneid olnud ja meil oleks piisavalt metsamaad, kus jahti pidada. Lisaks, et peetaks kinni jahieetikast ja tegutsetakse jätkusuutlikult nii küttimismahtude kui ka ulukihoole osas, sest looduses peab valitsema tasakaal.
ULVI TAMM
