Möödunud esmaspäeval esitleti Tallinnas Poola Vabariigi saatkonnas kaht Hendrik Lindepuu poolt poola keelest tõlgitud ja kirjastatud luulekogu: Zbignew Herberti “Valitud luuletusi” ja Wislawa Szymborska “Oma aja lapsi”. Üksiti oli sõpradel, tuttavatel ja ametiisikutel võimalus õnnitleda Laiusel elavat spordi- ja kirjameest ning tõlkijat viiekümnenda sünnipäeva puhul, mis tal tegelikult on just täna.
Saatkonna nõunik Jacek Sladewski ütles luuleõhtut sisse juhatades, et tänavune aasta, mil möödus kümnend Zbignew Herberti surmast, on kuulutatud Poolas Herberti aastaks ning et talle pühendatud festivale korraldatakse ka mujal Euroopas.
“Üks viis luuletajate elutööd meenutada on kanda ette nende luuletusi ja seda teeme täna meiegi,” ütles Sladewski ja tegi ise “otsa lahti”, kandes ette ühe luuletuse Szymborska ja ühe luuletuse Herberti loomingust – mõistagi poola keeles. Mõlema mainitud autori tekste Hendrik Lindepuu eestikeelses tõlkes esitasid näitlejad Lembit Peterson ja Laura Peterson-Aardam.
Mõlema esitletud luulekogu toimetaja Märt Väljataga tõdes, et XX sajandi poola luulet on peetud omamoodi imeks maailmakirjanduses. Teiste hulgas on selle ime sünnile kaasa aidanud Herbert ja Szymborska. Tänu sellele, et möödunud sajandi teise poole luuletajad loobusid rangest riimist ja rütmist ning töötasid välja argikeelele läheneva luulekeele, on nende looming suuremate kadudeta teistesse keeltesse tõlgitav.
Mõtestavad ajalugu
“Aga kergesti tõlgitavusest poleks kasu, kui poola luuletajatel muule maailmale midagi öelda poleks. Ent neil on ja sellepärast tuntakse poola autoreid hästi ka inglise- ja saksakeelses kultuuriruumis,” ütles Märt Väljataga. “Poola luule suurus seisneb selles, et see mõtestab ajaloolist kogemust ja analüüsib, mida inimene inimesele teinud on. Paraku pole neil selle kohta midagi head öelda. Kirjutab ju Wislawa Szymborskagi oma luuletuses “Sajandi lõpp”, et hea ja tugev on ikka veel kaks eri inimest, kuigi oleksid idee järgi pidanud XX sajandi lõpuks üheks saama. Võib öelda, et Szymborska ongi pessimistlikum kui Herbert, kes seisab meid ümbritsevale pahupidi pööratud väärtuste maailmale vaatamata heade ja õigete väärtuste eest.”
Zbignew Herbertit hindab Märt Väljataga peaaegu et kõige tuntumaks Euroopa luuletajaks inglisekeelses kultuuriruumis. Wislawa Szymborska tuntust aitas kõvasti suurendada talle 1996. aastal omistatud Nobeli kirjandusauhind.
“Kui eesti keeles saab ühekorraga kättesaadavaks sellises koguses ja sellise kontsentratsiooniastmega väärtluulet, ei saa see jätta eesti luulele mõju avaldamata,” kommenteeris Märt Väljataga Herberti ja Szymborska tõlkekogumike ilmumist. Me ei pruugi seda mõju kohe lähiajal tunda, aga näiteks Ain Kaalepi poolt aastaid tagasi hispaania keelest eesti keelde tõlgitud Lorca ja Pessoa luule on nüüdseks ammu justkui eesti luule osaks saanud.”
Herberti “Valitud luuletused” ja Szymborska “Oma aja lapsed” jätkavad Hendrik Lindepuu kirjastamisel ilmuvat nimetut ja hallikaanelist sarja, mille esimeseks raamatuks oli mullu ilmunud Tadeusz Rozewiczi hilisluulet sisaldav kogu “Alati fragment”. Seegi oli Märt Väljataga toimetatud.
“Olen Märdile väga tänulik tema nõudlikkuse eest nende kolme raamatu toimetamisel,” ütles Hendrik Lindepuu.
Ei saanud komnoort
Tõsist juubelimõtisklust asendas seekord Hendrik Lindepuu agusihvkalik seletuskiri selle kohta, kuidas temast, viis aastat pärast Stalini surma sündinud mehest ei saanud kommunistlikku noort, keda temast koolis, tööl ja sõjaväes palehigis teha püüti, vaid hoopis poola kirjanduse ja kultuuri vahendaja eestlastele. Nimetatud töö eest võttis Hendrik Lindepuu Poola saatkonnas vastu kultuuriminister Laine Jänese tänukirja, mille andis üle kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa.
“Poola kirjanduse tõlkija on nagu Indiana Jones: ta ei saa kunagi vanaks, sest tal on kogu aeg ees nii palju seiklusi ja avastusi,” ütles Hendrik Lindepuu. Kirjanike Liidu juhatuse poolt Hendrikut õnnitlenud Kalev Kesküla aga soovitas tal siiski lastele peale teivashüppe ja vasaraheite ka poola keelt õpetama hakata, sest häid tõlkijaid pole kunagi ülearu.
Poola saatkonnas toimunud kirjandusõhtu salvestas Vikerraadio ja see läheb eetrisse homme kell 23.05.
iii
RIINA MÄGI
