Täiskasvanuõppele orienteeritud elukestva õppe Grundtvigi programmist positiivse rahastamisotsuse pälvinud projekt võimaldab uurida Torma vallas asuva Näduvere ja selle ümbruse külade aja- ja kultuurilugu ning tutvustada seda ka teiste paikade elanikele.
Projekti ellu viies tutvustatakse külaelanike hulgas Open Goverment in Europa liikumise põhimõtteid, ärgitatakse mõtlema euroopalike põhiväärtuste alusel.
Projekti koostaja, Näduvere Küla Seltsi juhatuse liikme Ülvi Noole sõnul on üheks eesmärgiks uurida külade minevikku ning talletada nii kaugemale rännanud kui ka kohalike külaelanike mälestusi. “Püüame ergutada ärksaid noori tegelema suguvõsade uurimisega. Ühtlasi soovime pakkuda uusi valikuvõimalusi vaba aja mitmekülgsemaks kasutamiseks. Meie tegemistesse on tarvis kaasata inimesi erinevatest põlvkondadest, eriti aga lapsi ja noori,” ütles Nool, kes on nelja lapse ema.
Mitmekülgne eneseharimine
“Projekti raames toimuvad seminarid, töötatakse välja õppematerjale, kohtutakse ühiskonnategelaste, teadlaste, ajakirjanike, kunstnike ja teiste loomeinimestega. Kaasalööjateks on ennekõike õpihimulised inimesed Näduverest ja teistestki Torma valla piirkondadest.
Oleme varemgi kirjutatud projekte, et toetada taasiseseisvunud Eesti Vabariigist kümmekond aastat noorema Näduvere Küla Seltsi traditsioonide väljakujundamist. Tahame vastavalt võimalustele toetada, taaselustada või ajakohastada kunagist pärimuskultuuri; aidata külaelu majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt paremale järjele,” lisas ta.
Näduveres korraldatakse mitut laadi külasündmusi. Igal aastal on toimunud kiigeplatsil jaaniõhtu rohkem kui kahesaja inimese osavõtul. Külaseltsi koosseisu kuulub terve hulk väikesi külasid, mis veel seitsekümmend aastat tagasi moodustasid “suitsude” arvu järgi rahvarohkeid külakogukondi. Siinsed kohanimed esinevad esmakordselt vanimates säilinud mõisadokumentides juba 16. sajandil, näiteks Näduvere, Lilastvere, Kilbavere, Võidivere, Rassiku, Tealamaa. Nimetatud külad olid päris kindlasti asustatud juba muinasajal.
Näduveres, Lilastveres ja Aosillal tegutsesid kunagi kohalikud külakoolid, viimasena lõpetas tegevuse Lilastvere 4-klassiline algkool 1970. aastal. Tänaseni mäletab eakam rahvas siinsete koolmeistrite mitmekülgset tegevust rahvahariduse ja kultuuri edendamisel. Nemad kui tõeline “maa sool” hoidsid elus kohalikku kultuurielu ja ühistegevust, näiteks korraldasid paar korda aastas külapidusid, kus laulsid lastekoorid ja segakoor, külaelanike hulgast kogutud näitetrupiga kanti ette mingi lihtsam koomilise sisuga näitemäng või mõnikord lavastati ka lühioperett.
Õppisid esperanto keelt
Näiteid pole tarvis kaugelt otsida. Ülvi Nool rääkis, et tema vanaema oli pikemat aega pedagoog Lilastvere kuueklassilises algkoolis ning tegi enamasti rohkem, kui amet temalt tegelikult oleks nõudnud. Ta juhendas muu hulgas huvilisi, kes tahtsid õppida esperanto keelt.
Ühtekuuluvusest kantud kultuuritraditsioonid ei ole veel lõplikult katkenud, sest tänapäevalgi elab siinkandis aktiivseid inimesi. Nad teevad tublisti tööd Torma valla haridusasutuste hoolekogudes.
“Vabatahtlikena ja omavalitsuse toetusel on nad andnud märkimisväärse panuse kodukoha edasikestmiseks,” ütles Ülvi Nool. Tema töötab firmas ATC müügijuhina, kes korraldab söödakomplektide ja põllumajandussaaduste turustamist, on omandanud kõrghariduse majandusteaduste ala ja õpib praegu Tartu ülikoolis õigusteadust.
JAAN LUKAS
