Külmetushaiguste kõrghooaeg on alles ees, seepärast on praegu kõige õigem aeg mõelda sellele, kuidas võimaliku haigestumise korral kahaneva sissetulekuga toime tulla.
Haigushüvitist maksavad erinevatel alustel nii tööandja kui ka haigekassa, seetõttu on töötajal üsna raske hoomata, mida tähendab rahakotile enda või pereliikme näiteks nädalapikkune haigevoodis olek. Arvutuste kohaselt võib nädalane haiguseperiood viia rahakotist kuni viiendiku kuisest sissetulekust.
Teavitage oma haigusest kohe perearsti
Kindlasti peab iga töötaja arvestama sellega, et haigestumise korral talle kolme esimese päeva eest hüvitist ei maksta. See tähendab, et Eesti keskmist palka (käesoleva aasta teises kvartalis oli Eesti keskmine netopalk 770,44 eurot) teeniv inimene kaotab kolmepäevase haigestumise korral oma sissetulekust umbes 12,5 protsenti ehk ligi 100 eurot.
Töötajatel on oluline teada sedagi, et haigushüvitist makstakse kalendri-, mitte tööpäevade alusel. Haigushüvitise arvestusse lähevad ka nädalavahetuse päevad, seetõttu tuleks oma haigestumisest perearsti alati kohe teavitada. Näiteks kui haigestutakse reedel ja loodetakse end nädalavahetusel terveks ravida, kuid nii ei lähe, algab haigusleht alles esmaspäevast ja hüvitis seega alles neljapäevast. Nii võib kaotada mitme päeva tulu.
Kümnepäevane haigus viib neljandiku palgast
Neljandast kuni kaheksanda päevani maksab haigushüvitist tööandja ning alates üheksandast päevast haigekassa. Sõltumata maksjast, on hüvitise määr 70 protsenti töötaja päevatulust, erinevus on aga tulu arvutamise alustes. Tööandja lähtub päevatulu arvutamisel töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa aga töötaja eest eelneval aastal makstud sotsiaalmaksust.
Andmeid kõrvutades selgub, et viiepäevane haigusleht viib keskmise palga korral töötaja rahakotist ligi 125 eurot ehk 16 protsenti kuisest sissetulekust ning kümnepäevane haigusleht juba ligi 200 eurot ehk neljandiku palgast.
Haigushüvitist makstakse üldjuhul alates neljandast haiguspäevast 70 protsendi ulatuses. Veidi paremas olukorras on lapseootel naised, kellele haigekassa tasub hüvitist alates teisest haiguspäevast.
Alla 12-aastase haige lapsega koju jäädes maksab haigekassa hooldushüvitist juba alates esimesest päevast ja 80 protsendi ulatuses järjestikku kuni 14 päeva eest.
Hüvitis eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust
On oluline teada, et haigekassa ei maksa haigus- ja hooldushüvitist töötaja praeguse palga alusel, vaid eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Kindlasti peaksid seda meeles pidama lastega pered, kelle üks vanematest eelmisel aastal ei töötanud. Kui seda mitte arvestada, võidakse end avastada olukorrast, kus pere eelarvesse on haiguseperioodil tekkinud arvatust oluliselt suurem auk.
On ju teada, et lasteaias käivad lapsed on esimestel aastatel sageli haiged. Tüüpilise näitena võib siin tuua värskelt lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnud ema, kes eelmisel aastal sai vanemahüvitist ning jääb nüüd töölt haige lapsega koju. Et tema eest lapsehoolduspuhkuse ajal sotsiaalmaksu ei makstud, lähtub haigekassa hooldushüvitise maksmisel miinimumpalgast, mis oli 2012. aastal 290 eurot ja on 2013. aastal 320 eurot. Miinimumpalgalt arvestatud brutopäevatulu on aga vaid umbes 10 eurot.
Eesti keskmise netosissetuleku juures (770,44 eurot) tähendab eelmisel aastal mitte töötanud vanema haige lapsega kümneks päevaks koju jäämine sissetuleku vähenemist umbes 33 protsendi võrra. Võrdluseks: töötava lapsevanema puhul oleks kaotus umbes 15,5 protsenti.
Lapse eest hoolitsegu see, kes eelmisel aastal töötas
Seega – juhul, kui peres on väikesi lapsi ja üks vanematest on olnud eelmisel aastal kodus, oleks nii mõnelgi juhul pere rahakotile sõbralikum jääda haige lapse eest hoolitsema sellel vanemal, kes eelmisel aastal töötas. Kuigi statistika näitab, et vanemahüvitist saavad peamiselt emad ning haige lapsega jäävad samuti sagedamini koju nemad, oleks pere eelarvet silmas pidades vanematel sageli mõistlikum hoolduskoormust paindlikumalt jagada ning isadel senisest enam haige lapsega hoolduslehele jääda. See tuleneb vajadusest tasakaalustada töö- ja perekohustuste jagamist ka pere eelarve seisukohast.
Vastasel korral on väikelapse ema aasta hiljem samas olukorras – ka haigus- ning hooldushüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga, mistõttu on tema sissetulek järgmisel aastal haigus- või hoolduslehele jäädes taas oluliselt väiksem.
Sügise saabumisega on lähenemas ka iga-aastane haigestumiste kõrgperiood. Keegi meist ei taha enda või oma pereliikme võimalikku haigestumist planeerida, ometi on majanduslikult mõistlik seda teha, et leevendada haiguse tõttu vähenenud sissetulekust tingitud auku eelarves.
Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringute andmeil ei planeeri kolmandik eestimaalastest pere eelarvet üldse. Valdavalt planeeritakse rahaasju väga lühiajaliselt: 37 protsenti inimestest planeerib eelarvet ühe kuu lõikes, enama kui aasta vajaduste peale mõtleb üks protsent inimestest ja kuni aasta lõikes planeerib eelarvet viis protsenti inimesi.
Rahaline puhver on aga vajalik mitmesuguste ootamatute väljaminekute (haigus- või hoolduslehest tingitud sissetuleku vähenemine; kulutused ravimitele) tarbeks ning säästud peaksid olema piisavalt suured, et vähemalt paari kuu jooksul laenude, liisingute ning sundkulutustega toime tulla.
i
LEE MARIPUU, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht
