Põltsamaa valla ja linnaga läbi rääkivate omavalitsuste esindajad on kokku leppinud, et lõplik otsus öeldakse välja hiljemalt 31. augustil. Põltsamaa piirkonda plaanitava suurvalla puhul puudutab see veel vaid Kõo valda, sest ülejäänud neli läbirääkijat on oma otsuses kindlad juba praegu.
Põltsamaa vallavolikogu esimees Indrek Eensalu loodab, et Kõo valla esindajad annavad oma otsusest võimalikult varakult teada. Eensalu kahtleb, kas nad liitumislepingu allkirjastamiseni veel septembrikuus jõuavad.
Kui Põltsamaa valla ja linna esindus piirinaabritega läbirääkimisi alustas, asus laua äärde seitsme omavalitsuse esindus. Koigi vald teatas ainsa piirinaabrina kohe, et ei alusta Põltsamaa vallaga liitumiskõnelusi. Ülejäänud piirinaabrid Pajusi, Puurmani, Kolga-Jaani, Kõo ja Imavere vald saatsid oma esindajad läbi rääkima. Kaheksanda omavalitsusena liitus selle seltskonnaga Võhma linn, kellel küll Põltsamaa vallaga ühist piiri ei ole, ent nende esindajad olid huvitatud Põltsamaa valla ja Põltsamaa linnaga läbirääkimistest.
Võhma linna ja Kõo valla juhtide sõnul on neil kokkulepe, et selles suunas, kus otsustab läbi rääkida üks osapool, valib sama suuna ka teine. Eelmise kuu lõpus, 29. juunil teatas Võhma linna esindus, et lõpetab läbirääkimised Põltsamaa linna ja vallaga. Põhjendusena on Võhma linna esinduse otsuses välja toodud, et tingimustes, kus ühinemine jääb praeguse Jõgevamaa keskseks, ei ole kooskõlas Võhma linna elanike harjumuspäraste liikumissuundadega, ajalooliste sidemete, koostöökogemuste ja keskus-tagamaa süsteemiga.
Boonusraha jagatakse võrdselt
Põltsamaa vallavolikogu esimees Indrek Eensalu lausus, et tema ei tea, kas Kõo vallal ja Võhma linnal on olemas kirjalik koostööleping haldusreformi teemal. Suusõnaliselt on nende omavalitsuste juhid sellise kokkuleppe olemasolu kinnitanud. Eensalu sõnul ei oska ta praegu midagi arvata ka selle kohta, mida otsustavad lõpuks Põltsamaa poolega läbirääkimised peatanud, ent mitte lõpetanud Kolga-Jaani valla esindajad. Läbirääkimiste lõpetamisest Põltsamaa valla ja linna esindajatega on teada andnud ka varasemad läbirääkijad Imavere vallast.
Samas loodab Põltsamaa vallavolikogu juht, et Kõo vald siiski Põltsamaa vallaga liituda otsustab. Liiati asub Kõo väga lähedal ja Põltsamaa linn on Kõo valla inimeste jaoks piirkondlikuks tõmbekeskuseks.
Kui nii ei lähe, tuleb olukorraga leppida. Teatavasti saavad vähemalt 11 000 elanikuga suurvallad kaasa riikliku boonusraha. Enam kui 11 000 elanikuga suurvald moodustuks juhul, kui lisaks Põltsamaa vallale ja linnale liituksid moodustatava suurvallaga ka Puurmani, Pajusi ja Kõo vald. Indrek Eensalu kinnitas, et tema nägemuse kohaselt tuleks niisugusel juhul riigi poolt boonusena kaasa antav 500 000 eurot jagada võrdselt kõikide liituda otsustanud omavalitsuste vahel, kus iga siis juba endise valla esindajad ise otsustaksid, kuhu ja milleks raha kasutada.
Maakonna piiridest kinni ei hoia
Kui Kõo vallale on liitumisel tingimuseks, et tulevane Põltsamaa suurvald hakkaks kuuluma Viljandimaa koosseisu, siis on Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald, Puurmani vald ja Pajusi vald valmis seda ettepanekut aktsepteerima. Maakondlik kuuluvus on kindlasti Põltsamaa poolega läbi rääkides probleemina üleval ka Kolga-Jaani esindajate jaoks.
Eensalu sõnul on Põltsamaa poole inimesed korduvalt välja öelnud, et nemad maakonna piiridest kinni ei hoia ja päris kindlasti ei pea tulevane Põltsamaa suurvald kuuluma Jõgevamaa koosseisu. Põltsamaa vallavolikogu esimees kinnitas veelkord, et maakonna piiridest ei hoia Põltsamaa poole esindajad kinni ka praegu.
Indrek Eensalu sõnul ei oska ta prognoosida, kas Järvamaal võib nö. asja saada suure maavalla moodustamisest kuhu kuuluksid kaheksa praegust valda alates Põltsamaa vallaga ühist piiri omavast Imaverest kuni Lääne-Virumaaga ühist piiri omava Albu ja Ambla vallani välja. Indrek Eensalu lausus, et oma arvamuse välja ütlemiseks Järvamaal plaanitava suurvalla kohta oleks tarvis sealsete valdade tausta paremini tunda ja nende tegemistesse süveneda. Põltsamaa vallavolikogu esimees peab õigeks lahenduseks omavalitsuste liitumisläbirääkimistel lähtuda keskus-tagamaa põhimõttest. Samas on tema sõnul inimeste nägemused haldusreformi osas erinevad ja eks kõik lähtuvad läbirääkimisi pidades ning otsuseid langetades oma parimast aru saamisest ja tõekspidamistest. Samas on ta kahtleval seisukohal niisuguse suure maavalla loomises, mida Järvamaal plaanitakse.
Kui peaks juhtuma, et Põltsamaa piirkonda moodustuva suurvalla esindajatega soovivad peale liitumislepingu allkirjastamist taasalustada läbirääkimisi Kolga-Jaani või Imavere valla esindajad, oleneb see juba suurvalla esindajate kokkuleppest, kellega ja millistel tingimustel nad siis läbi rääkima nõustuvad.
Tuleb neli regioonikeskust
Nüüdseks on välja öeldud, et maavalitsused kaovad ja moodustuvad suured regioonikeskused. Samas maakonna piirid justkui säilivad. Põltsamaa vallavolikogu juhi sõnul on ilma juhtkonnata maakonna vajadust ja eksistentsi väga keeruline mõista.
Maanteeametis toimuvad protsessid näitavad Indrek Eensalu sõnul selgelt seda, et suund on võetud suuremate haldusüksuste moodustamisele ja nelja suure regioonikeskuse loomisele.
TOOMAS REINPÕLD
