Elame pidevas muutuste ajas. Ühiskonnas toimuvad kiired muudatused on mõjutanud ja muutnud ka tänapäeva peremudelit.
Üha enam inimesi elab üksikuna, kasvanud on ka üksikvanematega perede arv ja abieluväliste sündide osakaal. Suureks muutuse põhjuseks on lahutused. Statistika järgi lõpeb tänapäeval kaks abielu kolmest lahutusega, tuues kaasa olukorra, kus paljud lapsed elavad ühe vanemaga ning näevad teist vanemat kas nädalalõppudel või veelgi harvem.
Hirm üksijäämise ees
Kui üks vanematest (tavaliselt isa) lahkub pere juurest, tekib probleem isa ja lapse suhetega. Isast lahkuminek võib tuua kaasa materiaalse heaolu languse, sageli vahetub elukoht, lasteaed, sõbrad. Lapsele on oluline, kas suhted isaga säilivad, on katkendlikud või puuduvad hoopis. Vanemate kooselu lõppemise puhul tekib lapsel lahusolekuärevus ja mahajäetusehirm ning sageli kaotab ta ühe vanemaga sideme.
Tavaliselt kardavad need lapsed ka lasteaias väga üksijäämist, ärgates lõunauinaku ajal suure nutuga. Hea oleks, kui vanemad teavitaksid ka lasteaiaõpetajat muutustest peres, siis saaks lapsele rohkem tähelepanu pöörata, et ta ennast turvaliselt tunneks. Tegelikult märkab laps täiskasvanute vahelisi suheteid rohkem, kui me oskame arvata. Mõni laps räägib oma murest lasteaias, kuid teine võib olla väga kinnine ja endassetõmbunud. Lastega on vaja rääkida ja rõhutada, et tema on ikka kõige kallim ja tähtsam, ükskõik mis ka vanemate vahel juhtub.
Majanduslangus võib isegi positiivselt mõjuda
Veel suurem probleem on praegu valitsev tööpuudus. Pered elavad lahus, sest otsitakse tööd välisriikidest. Tihti juhtub ka, et lootuses paremini teenida lähevad mõlemad vanemad kaugemale tööle, jättes lapsed vanavanemate või tuttavate hooleks. Koju tulles külvatakse lapsed kingitustega üle ja neile on kõik lubatud.
Tasuks kaaluda, kas materiaalne heaolu on ikka perekonnast tähtsam. Oleme ka lasteaias kõik üritused organiseerinud pereüritustena, et ükski laps ennast pahasti ei tunneks. Näiteks on pereüritus ka isadepäev, sest mõned isad on kaugel tööl.
Praegune majanduslangus võib paljudele peredele isegi positiivselt mõjuda — isad saavad rohkem kodus olla ja perekonnale aega pühendada. Majanduslik olukord võib selle all küll kannatada, kuid kõike ei saa alati rahas mõõta. Seda on näha nii laste nägudest kui ka tegudest, kui kuuled, mida koos ette võeti, kui issi oli kodus.
Tore on tõdeda, et lastel, kellega sel õppeaastal tööd alustasin, on olemas mõlemad vanemad, kes töötavad kodukandis ja saavad kenasti hakkama. Loodan, et see on uus algus perede kooskasvamisele.
Kodune keskkond lapsepõlves mõjutab inimest kõige enam. Kuigi elama õpitakse kogu elu, on väga oluline lapsepõlvest, kodust saadud kindlus- ja turvatunne, rahulolu ja väärtushinnangud. Selle saab lapsele tagada ainult hästi toimiv perekond.
EVE JÄRVISTE, Põltsamaa lasteaia Mari vanemõpetaja
