Muusikud aitasid lastekodu

Kontserdi esimeses osas musitseerisid Põltsamaalt pärit noored muusikud Liisa Nõmme (vokaal), Märt Ääremaa (saksofon) ja Martin Pook (klahvpillid). Esitatud palad pärinevad viimase loodud tsüklist “Tõusev loojang”. Kui seda improvisatsioonilist ja mediteerivat muusikat stiililt üldse millegagi võrrelda, siis ehk Sven Grünbergi loominguga. Tekstid, mida Martin paar aastat tagasi kirjutatud tsüklis kasutanud on, pärinevad temalt endalt ja koolivend Margo Tiimannilt.

Liisa, Märt ja Martin on Põltsamaa muusikakooli kasvandikud. Kui Märt ja Liisa on asunud muusikat ka edasi õppima (Märt Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli ja Liisa Eesti Muusikaakadeemiasse), siis Martin on jõudnud Tartu Ülikooli magistrantuuri hoopis geenitehnoloogia alal.

“Kaalusin ka muusika alal edasi õppimist, aga just muusikaõpetajad olid need, kes soovitasid mul mingi “korralikum” amet õppida: eks nad tea, kui kesine muusiku leib olla võib,” ütles Martin Pook. “Aga muu eriala kõrvalt muusikat teha ei keela ju keegi. Mõned väidavad koguni, et muusikuhariduseta inimene loob muusikat loomulikumalt: ta paneb sellesse suurema hingelise panuse ega kaldu tehniliselt “nipitama”.”

Geenitehnoloogiat õppides omandatud loodusfilosoofiline maailmavaade peegeldub Martini meelest ka tema muusikas. Ja ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnas on tema sõnul tegelikult koos väga musikaalne seltskond: vaat et iga teine tudeng on lapsepõlves muusikakoolis käinud. Martini enda muusikategemised ulatuvad selleni välja, et kui mõni tuttav palub tal endale plaadi teha, siis ta istub süntesaatori taha ja komponeerib plaadi jagu konkreetsele inimesele mõeldud muusikat valmis.

Plaadile sai poolteist aastat tagasi pandud ka “Tõusev loojang”.

“Klassikaraadio on seda paar korda ette mänginud, aga pigemini kuulatakse sellist muusikat siiski kusagilt mujalt kui raadiost,” arvas Martin.

Lihtsad asjad

Kontserdi teises pooles esinenud ansambel Vinland viljeleb autorilaulu. Ja nii nagu esimeses pooles esinenud koosseisu puhulgi, on laulude autoriks ansambli ainus mitteprofessionaalne muusik ? Juhani Jaeger. Vinlandi ülejäänud liikmed, laulja Triinu Taul, kitarrist ja viiuldaja Ott Kaasik ning löökpillimängija Kristjan Priks, on kas õppinud või õpivad Viljandi Kultuuriakadeemias, Tartu Ülikoolis õigusteadust õppinud Juhani Jaeger on aga hoopis Balti Investeeringute Grupi nõukogu liige ja Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik juhatuse esimees. See, et ta aasta tagasi ansambli moodustas ja muu töö kõrvalt päris tõsiselt muusikaga tegelema hakkas, oli siiski mitte nullist alustamine, vaid pigem vana harrastuse juurde tagasi pöördumine: terve Tartu 7. Keskkoolis õppimise aja laulis ta Tartu Poistekooris.

“Neis lauludes ei ole midagi globaalset, maailma muutvat, vaid need kõnelevad lihtsatest asjadest, millega inimesed iga päev kokku puutuvad,” ütles Juhani Jaeger Põltsamaal esitatu kohta.

Lihtsad asjad, millest Vinlandi laulud kõnelevad, on samas inimeste jaoks väga olulised. Ning lihtsatest, aga olulistest asjadest kõneldakse neis lauludes väga ilusal ja omapärasel moel. Laulude sõnad, muuseas, on enamasti samuti Juhani Jaegeri kirjutatud. Ilusaid leide on laulude muusikalises pooleski, nii et ühtekokku mõjuvad need vaimu virgutavalt ja hinge kirgastavalt. Jõuluks saab Põltsamaal ette kantud tsükkel ka plaadile.

“Põltsamaa kirik oli meie muusika ette kandmiseks väga hea paik,” arvas Juhani Jaeger. “Ja kontserdi esimeses pooles musitseerinud noored üllatasid ka päris meeldivalt.”

Ilus kogemus

Heategevuskontserdi korraldas Põltsamaa Viskiklubi.

“Kontserdi korraldamine andis meile ilusa kogemuse,” ütles viskiklubi president Andres Kert. “Kõik, kellelt abi palusime, olid nõus meid lahkesti aitama.”

Juba enne kontserti olid paljud, kes annetuspalvega kontserdikutse said, ka palvele reageerinud ja Jõgeva valla hallatavale lastekodu peremaja ehituse eriarvele ühtekokku 30 000 krooni kandnud. Pärast kontserti rahaülekanded jätkusid. Kui lisada ka kontserdipiletite müügist saadud tulu, lisandus eriarvele Põltsamaa Viskiklubi vahendusel tervelt 33 988 krooni. Nii suurt annetust pole nimetatud arvele varem tehtud. Tänu sellele, et riik eraldas tänavuse aasta lisaeelarvest Metsatarekese peremaja ehituseks kaks miljonit ehk umbes poole vajaminevast rahast, on uue maja lootus peatselt reaalsuseks saamas.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus