Tegin mina garaažis puutööd, kui kuulsin häält: „Jäääõõõ…“. Hääl tuli kaugelt ja siiski nii lähedalt, oli väga vali ja otsata kurb. Elavam fantaasia võiks tõlkida selle eesti keelde nagu: „Kurrnjau!“
Otsisin hääle asukohta. Läksin vaheesikust siseõue ja vaatasin garaaži katusele. Ei midagi. Siis nägin räästakarbiku laudade praost välja turritamas midagi kollast. Ilmselt saba, kuigi mitte taolises koguses, et sellega midagi konkreetset ette võtta. Kummaline, sest meie perekonnas on sabad ikka ainult hallitriibulised olnud.
Karbik on kitsas umbsopp. Kuna mul on kaastundlik süda ja haisutundlik nina, mõtlesin selle avamisele. Kas tuleks võtta kang ja kas poolpehkinud laua ka pärast tagasi saab?
Alustuseks võtsin siiski pooleteisemeetrise puust klaasiliistu ja puudutasin kollast pussakat. Järgnes: „Jäääõõõ-ÄÄÄ… tümpadi-tümpadi.“
Õnneks ei peagi räästalaudu kangutama hakkama!
Jälle: „Jäääõõõ…, jäääõõõ…“ Olen viimasel ajal kuulanud Vanemuises pikka džässkontserti ja üle elanud ka Eesti Laulu teise poolfinaali, aga selliste helidega pole ikka veel ära harjunud. Kurbus ei lasknud südamel vaikida ja ma koputasin liistuga vastu garaaži laudlage: „Jäääõõõ. Kõpp-kõpp-kõpp. Õõõ-äää. Kõpp-kõpp-kõpp.“
„Ei, mitte sinna!“ Hääl liikus taas karbiku poole. Jooksin ette ja leidsin nurgast oda. See on kunagi ka eestikatel ära käinud ja kõlbab kõvemakski koputuseks: „Jääõõ-kõmm-kõpp-kõpp-kõpp. Õõäää-kõmm-õõ-kõpp-kõpp-kõmm.“ Lõpuks: „Tõp-tõp-tõp-tõp-tõp.“
Lae avatud ossa ilmus uudishimulike punnsilmadega nägu, mis jälgis mind pikalt. Nägu kuulus Päntsule, kes on hallitriibulise saba omanik, selle maja kodakondne ning armsa abikaasa lemmikloom. Ta teab kindlalt, et kasse minu toidusedelis ei ole.
„Kas tuleb veel midagi?“ näis ta küsivat. „Äää…“ algaski laepealse teises servas.
Käisin korraks köögis ja rüüpasin selle rahmeldamise peale lonksu vett. Vahepeal oli saabunud vaikus, Pänts tuli alla ja hõõrus end vastu mu tööpükste säärt.
„Kurr.“ Lugesin muusikapala lõppenuks ja olen nüüd paremini valmis peagi saabuvaks Eesti Laulu finaaliks.
Jaanus Järs, Luualuule OÜ muusikakriitik
