Nädal tagasi Kehras peetud algklasside kooliteatrite riigifestivalilt tuli Siimusti Lasteaed-Algkooli trupp tagasi laureaaditiitli ja ühe näitlejapreemiaga ning Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja noorem trupp eripreemiaga.
Siimusti Lasteaed-Algkooli üheks „firmamärgiks“ on kujunenud peaaegu kõiki algklassides õppivaid lapsi hõlmavad muusikalised lavastused, mis tuuakse välja kooli jõulupeoks, ent millega osaletakse ka maakondlikul algklasside näitemängupäeval. Sel õppeaastal toodi välja Kaari Sillamaa muusikal „Punamütsike“, milles tegi kooli 48 õpilasest kaasa 45. Lavastust aitasid välja tuua õpetajad Ingrid Orgulas, Merike Piks, Piret Lääne, Ingrit Virks ja Ly Zavatski.
Nagu möödunud aastalgi, võitlesid Siimusti lapsed endale maakondlikul näitemängupäeval välja õiguse esindada maakonda riigifestivalil. Ainult et kui mullu peeti riigifestivali siinsamas Jõgeval, siis tänavu tuli sõita Kehrasse. Kust siis tuli laureaaditiitel.
Juhendajate hinnangul tuli lastel Kehras kõik hästi välja ning nad ise nautisid lavalolekut. Seda olevat ära märkinud ka zhürii oma tagasisides.
„See oligi tore, et oma esinemise kohta oli kohe samal õhtul võimalik ka tagasisidet saada,“ ütles Merike Piks. „Meie saimegi ju kohapeal olla ainult esimesel festivalipäeval, mil ise esinesime. Kaheks päevaks Kehrasse jäämine oleks nii suure seltskonnaga liiga kulukas olnud.“
Tagasisidest abi
Zhürii tagasiside kasutegur võib olla teinekord päris suur. Muusikaõpetaja Ingrid Orgulase sõnul võeti „Punamütsikest“ lavale tuues vägagi arvesse möödunudaastasel riigifestivalil antud näpunäiteid.
Et Siimusti algkooli esindus festivali lõpetamisel ei viibinud, said nad sellest, et nad on võitnud ühe kuuest laureaaditiitlist (peapreemiat sel festivalil välja ei antagi) ning et Punamütsikese ema kehastanud Andra Värnik on saanud ühe kümnest näitlejapreemiast, teada väikese hilinemisega. Aga rõõm edu üle oli seda suurem.
Kehra festivali korraldust kiitsid Siimusti õpetajad igatahes väga.
„Päevakava oli väga hästi läbi mõeldud ning puhkepausid õigesti ajastatud,“ ütles Ly Zavatski. „Sellist uhket valgusefektidega diskot, nagu Kehras korraldati, polnud meie lapsed ka varem näinud. Nii et ega meie lapsed koju tulla küll eriti ei tahtnud.“
„Punamütsike“ oli juba neljas muusikaline tükk, mis Siimusti algkoolis lavale toodud. Varem on mängitud „Lumekuningannat“, „Lumeeite“ ja „Pöial-Liisit“.
„Ja otsa ei saa muinasjutud niipea,“ ütles Ingrid Orgulas muiates.
Lavastuse ettevalmistamine algabki tavaliselt sellest, et muusikaõpetaja valib kandvamatesse rollidesse välja suurema solistipotentsiaaliga lapsed ning siis jaotatakse teiste vahel ülejäänud rollid. Kui solistidel laulud selged, hakatakse suuremaid stseene harjutama. Kostüümid õmblevad osalt vanemad, osalt leitakse need kooli varasematest varudest. Ära kuluvad nii mastaapse lavastuse puhul nii muusikakoolis käivate kui ka kooli kahes tantsuringis käivate laste oskused.
„Kui lapsed ise on hingega asja juures ja vanemadki igati nõus toetama, siis tasub selliseid asju teha,“ ütles Ingrid Orgulas.
Ühtne meeskond
Kui Siimusti algkooli lavastus pääses Kehrasse maakondliku näitemängupäeva zhürii otsusega, siis Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja noorema trupi kutsus festivalile peakorraldaja. Lavastus, mille nad sinna viisid, kannab pealkirja „Lapsesuu“ ning see põhineb juhendaja Lianne Saage-Vahuri sõnul vahvatel „Lapsesuu“-sarja raamatutel, millesse talletatud laste ütlemisi töö, armastuse, isa-ema ja muude asjade kohta. Raamatuütlusi täiendavad tükis kaasa tegevate IVb klasssi õpilaste endi improvisatsioonilised arutlused samadel teemadel. Ühtekokku on tükk väga naljakas, aga samal ajal mõtlemapanev.
Riigifestivali zhürii tunnustas Liblikapüüdjat eripreemiaga kui suurepärast ja ühtset meeskonda. Ning ega nende hea koostöö üle imestada ole vajagi: esimese lavastuse tegi Lianne Saage-Vahur enam-vähem sama seltskonnaga siis, kui nad alles lasteaialapsed olid.
„Olen oma trupi üle väga uhke,“ ütles Lianne. „Ja väga hea meel oli mul ka Siimusti laste laureaaditiitli üle: nende „Punamüstike“ oli väga hästi ja stiilselt tehtud.“
iii
RIINA MÄGI