Reedel korraldas haridusministeeriumi noorsootöö osakond Tallinnas infopäeva, kus räägiti sellest, kuidas muusikakoolid saaksid paremini kaasa aidata noorte senisest suuremale kaasatusele huvihariduses.
Infopäeval osalenud Põltsamaa muusikakooli direktori Anne Kausi sõnul tutvustati kohaletulnutele üht mullu läbi viidud uuringut, mis käsitles noorte hõivatust huvihariduses. Sellest selgus, et eelmisel aastal oli huvikoolides tegevusega hõivatud 57 500 noort üle Eesti, kuid see on vaid 18,5 protsenti neist, kes huvikoolides õppida võiksid. Suurem on huvikooliõpilaste arv mõistagi suuremates linnades.
Muusikakoolides pole õppurite arv kahanenud
Kõnealuses uuringus jäi Anne Kausile silma, et kui üldhariduskoolides laste arv väheneb, siis huvikoolides see nii ei ole. Kui varem jäid mõned natuke tagasihoidlikumate muusikaliste võimetega lapsed muusikakooli ukse taha, siis nüüd on ka nemad õppima pääsenud. Samas satub muusikakoolidesse järjest rohkem andekaid, kuid käitumishäiretega ja rahutuid lapsi.
Koolijuhi sõnul on hakatud järjest enam mõistma, et distsipliin, eneseväljendusoskus, julgus üksi esineda, oskus orkestri kui kollektiiviga suhelda on noorele hiljem olulised ka tööturule sisenedes.
Haridusministeeriumis arutletakse selle üle, kuidas kaasata huviharidusse lapsi, kelle üks või mõlemad vanemad on töötud. Neid üldjuhul rahapuudusel huvikoolidesse ei pandagi. Nüüd loodetakse, et järgnevatest EL finantsperioodidest leitakse projektide kaudu raha, et ka sotsiaalselt rasketest peredest pärit lastel oleks võimalik huvikoolide tegevuses osaleda.
Aidata majanduslikult halvemal järjel lapsi
Anne Kaus ütles, et kui pillimängu, maalimise või mõni muu oskus on loomulik osa huviharidusest, siis kõik see, mida nende oskuste kõrval hilisemaks tööturule sisenemiseks tarvis läheb, on juba väärtuslikuks lisaboonuseks.
Kõigepealt tahetakse koostada uuring selle kohta, kas niisugune projekt aitaks materiaalsetel põhjustel huvikoolidest kõrvale jäänud lastel areneda hiljem endaga hästi toime tulevateks täiskasvanuteks.
Kausi sõnul olid seekordsele infopäevale kutsutud küll ainult muusikakoolide esindajad. Muusikakoolid on oma olemuselt kõige lähedasemad üldhariduskoolidele, kus on olemas nii õppe- kui ka ainekavad. Juba praegu on tekkinud muusikakoolidesse selliseid lapsi, kes on küll musikaalsed, aga kellel on väga raske 45 minutit paigal püsida.
Võimalik rohkem individuaalset tööd teha
Põltsamaa Muusikakooli direktor usub, et ka omavalitsused on väga huvitatud sellest, et muusikakoolide tegevusse kaasataks rohkem neid lapsi, kes rahapuudusel sealt praegu kõrvale on jäänud. Muusikakoolidesse on juba tavapärasest erinevaid lapsi jõudnud ning seetõttu vajaksid ka muusikakoolide õpetajad täiendavat koolitamist. Muusikakoolides on selliste lastega isegi lihtsam toime tulla kui üldhariduskoolides, sest muusikakoolis saab õpetaja lastega tunduvalt rohkem individuaalselt tegeleda.
Kausi sõnul peavad õpetajad paratamatult leppima tõdemusega, et neil tuleb järjest rohkem olla lisaks õpetajale ka sotsiaaltöötaja rollis. Pilootprojektina on tavapärastest erinevate laste huvikoolidesse kaasamist juba proovitud ja Pärnu muusikakooli juhil oli selle ettevõtmise kohta ainult kiidusõnu öelda. Nüüd jääb haridusvaldkonna inimestel loota vaid sellele, et järgmisest EL finantsperioodist avaneb võimalus infopäeval jutuks olnud idee elluviimiseks projektide kaudu raha taotleda.
i
TOOMAS REINPÕLD
