Kas te tunnete kedagi, kes on enda kohta öelnud – mina viisi ei pea või et mulle on elevant kõrva peale astunud? Aga kas te olete kuulnud kedagi enda kohta valjuhäälselt teatamas, et mina lugeda küll ei oska? Esimesele küsimusele saan ma ise vastata “ja” ja teisele “ei”. Tõenäoliselt vastab samamoodi enamik, kes nendele küsimustele mõtleb.
Minu mõttelõng peaks juhtima meid selleni, et laulda mitte oskamine on meil aktsepteeritud, aga kirjaoskamatus ei ole vastuvõetav. Pidades endastmõistetavaks, et me oskame lugeda ja kirjutada, ei pea me imelikuks kui keegi laulda või tantsida ei oska. Seda mõtet edasi arendades, võin ma muusikaõpetajana väita, et kui me kõik väärtustaksime laulmisoskust samavõrd lugemisoskusega, siis oskaks laulda ja lugeda sama palju inimesi.
Mis tähendab siinjuures “väärtustaksime”? Pean siin silmas, et kuidagi iseenesestmõistetavaks on kujunenud, et lugemine-kirjutamine-arvutamine on kõige olulisemad oskused, milleks last juba enne kooli ette valmistatakse ja milles teda kooli algklassides ka kõige rohkem treenitakse. Olen sellega täiesti nõus. Seetõttu ongi nii õpetajate kui ka lapsevanemate tähelepanu ja aeg eelkõige suunatud lugemise-kirjutamise-arvutamise õpetamiseks. Seda tähtsustab ka õppekava. Samas on tehtud suurel hulgal uuringuid, mis tõestavad, et muusikaga tegelemine ja musikaalsuse arendamine tõstab ka üldist õppeedukust. “Muusika läheb otse südamesse, ta ei pea läbi ajutsensuuri käima,” on öelnud tuntud ameerika helilooja ja dirigent Leonard Bernstein. Seega on muusikal hindamatu roll meie enda ja meie laste emotsionaalsel arengul. Kõik see annab põhjust muusikale enam tähelepanu pöörata.
Kas mu laps on musikaalne?
Paljud lapsevanemad tunnevad huvi, kas mu laps on musikaalne? Igal lapsel on juba emaüsas olemas muusikalised alged, mis soodsates muusikalistes tingimustes realiseeruvad eeldusteks. Muusikalisi eeldusi on märgata imiku reaktsioonist muusikale.
Vaadake või meenutage, kuidas imik end väljendab kui talle lauldakse või mõnd patsutamise-silitamise mängu mängitakse? Ta võtab selle enamasti hea meelega vastu ja on rõõmus kui tegevust korratakse. Muusikaliste võimete puhul on tegemist omalaadse seosega, mis tervikus moodustabki musikaalsuse.
Musikaalsuse all me mõistame hästi arenenud:
*meloodiataju (oskab laulda),
*rütmitaju (peab rütmi, oskab rütmis liikuda) ja
*muusika vastuvõtuvõimet (jälgib, kuulab ja huvitub muusikast).
Lasteaia ja kooli muusikatundides tegeletaksegi muusikaliste võimete edendamisega. Kuna eel- ja algkoolilaste igasugune, ka muusikaline areng on väga aktiivne, siis on väikelapse puhul vara hinnata, kui musikaalne ta on. On lapsi, kes juba paariaastasena laulavad õige viisiga. Järelikult on musikaalsed. Samas ei ole põhjust muret tunda, kui kolmeaastane veel ei suuda õigesti järele laulda.
Pidev muusikaga tegelemine annab positiivseid tulemusi edaspidi. Just 4-5- aastaste laste puhul võib täheldada hüppelist arengut laulma õppimise osas. Nad hakkavad intuitiivselt helikõrgusi tabama. Need lapsed, kes lasteaiast lähevad kooli veel ebakindlate lauljatena, ei ole nö maha kantud, sest viisipidamisoskus areneb aktiivselt ka algkoolieas edasi.
Samasugune areng toimub ka rütmitaju osas. Mõni kõigutab end õiges rütmis tantsumuusikale kaasa juba titena, teine edeneb aeglasemalt, aga lasteaia viimases rühmas oskavad “Kaks sammu sissepoole” ühtviisi hästi tantsida. Seega üks osa musikaalsusest on lapsele sündides kaasa antud, aga osa on ka edasi arendatav.
Lasteaia ja kooli muusikatunnid ongi selleks, et lastele muusikat õpetada. Iga lapsevanem tunneb oma lapse esinemisest ka suurt rõõmu, sest enamasti on laste kontsert palju positiivseid emotsioone pakkuv nii esinejatele kui kuulajatele. Samas saab lapsevanem oma toetava hoiaku ja tegevusega lapse muusikaliste võimete arendamisel palju kaasa aidata.
Mida lapsevanem saab oma lapse musikaalsuse toetamiseks teha?
Ärge kunagi andke halvustavat hinnangut lapse muusikalistele võimetele ja oskustele. Sellised laused, nagu “sina viisi ei pea” või “sina laulda ei oska” on keelumärgiga.
Muusikalised oskused arenevad kõigil lastel intensiivselt edasi ka veel algkoolieas, siis ei tea me keegi, millal üks või teine laps kindlamalt viisi pidama hakkab. Ennatlik hinnang võib aga kõik ära rikkuda.
Toetage igat lapse muusikalise eneseväljenduse püüdlust.
Las laps laulab omaette kodus olles. Kui võimalik, las ta esineb teistele pereliikmetele. Lugege lastele luuletusi.
Vahel juhtub, et vanem ise tunnistab – ma ei oska laulda ja loobub kodus lapsele laulmisest. Aga lugeda oskavad kõik. Lugege ilmekalt luuletusi, sest see on samuti muusikaline tegevus. Luuletustes on rütm ja tempo, te saate lugeda vaikselt või valjult, samuti näidelda erinevate tegelaste kõneintonatsiooni – puudub vaid meloodia; samas te väljendate end täielikult muusikaliste väljendusvahendite kaudu.
Laulge ise ning improviseerige laule sellest, mida parasjagu teete. Lapsele lauldes on kõige olulisem fakt, et vanem talle laulab. Millest laul räägib, on isegi teisejärguline. Väga tõenäoliselt kujunevad välja omad lemmiklaulud, mida laps ikka ja jälle küsib. Just väikelaste puhul aitab tihti mingi tegevuse läbiviimiseks kaasalaulmine. Riidesse panek, söömine, autos sõitmine vm tegevus saab lauldes lihtsamalt tehtud.
Julgustage last muusika kohta mõtteid avaldama. Kuuldud muusikast, laulust või kontserdist rääkimine, teravdab nii teie kui lapse tähelepanu. Mis mulle siis ikkagi meeldis, mis ja miks oli huvitav, kas ma oskan kuuldut millegagi võrrelda?
Minge kontserdile!
Hea kontserdielamus “toidab” veel pikka aega. Valige, millisele kontserdile sobib lapsega koos minna. Kui kontsert on saalis ja laps ei jõua enam kuulata, siis on teiste kuulajate huvides õigem lahkuda. Esinemise ajal saali vahekäigus ringikõndiv laps ei ole tore. Eriti segab see laval esinevaid lapsi. Minge teatrisse!
Meil on kõigis Eesti teatrites suurepäraseid lastele või kogu perele mõeldud teatrietendusi.
Mõeldes väikelastele, siis kui vähegi võimalik, lubage oma perele teatrikülastus. Nukuteatrisse või Teoteatrisse Tallinnas või mõnele etendusele Teatri Kodus Tartus. Teatri- ime on imeline!
Last but not least………Palun vaikust!
Kuulake mõnikord kriitiliselt kui palju on lapsel kodus olles võimalik olla vaikuses. Kooli- ja lasteaiamüra on väga intensiivne. Pidevalt mängiv televiisor, arvuti, raadio või makk on samamoodi müraallikas. Pidev müras olemine tekitab stressi ja võib viia ka käitumishäireteni. Palun ärge vaevake enda ja oma pereliikmete kuulmismeelt pideva taustmüraga!
Päris kindlasti ei mõtle ükski lapsevanem lapsega tegeledes, milliseid muusikalisi või muid oskusi üks või teine tegevus temas arendab. Pigem tehakse palju intuitsioonist lähtuvalt ja see ongi väga normaalne. Ma leian, et kõige olulisem, mida vanemad oma lapsele muusikalisi tegevusi pakkudes saavutavad, on kasu koosoldud ajast. Te olete seeläbi andnud endale ja lapsele võimaluse midagi ilusat ja head koos kogeda. Andke oma perele seda aega võimalikult palju!
i
TUULI JUKK, Põltsamaa lasteaed “Mari” muusikaõpetaja, Põltsamaa Muusikakooli rütmikaõpetaja
