Jõgeval Betti Alveri muuseumis peeti üleeile maalikunstnik Osvald Lääne sajanda sünniaastapäeva puhul tema mälestuspäeva. Pärast päevakohaseid ettekandeid allkirjastati leping, mille alusel Jõgeva linn omandas kunstniku pärandi hoidjalt Tiit Läänelt kaks Osvald Lääne Jõgeva-teemalist maali.
Mälestuspäeva kolmest ettekandest oli otseselt Osvald Läänele pühendatud ainult üks, kunstniku vennapoja Tiit Lääne oma.
“Olen Osvaldi elulugu saanud üpris põhjalikult uurida tänu sellele, et alates 1960. aastatest pidas ta üsna järjekindlalt päevikut,” ütles Tiit Lääne.
Vaimastvere vallas sündinud ja elu lõpukümnendid Jõgeval veetnud kunstniku päevikusissekanded sisaldavad muu hulgas tema kunstialaseid seisukohti, need aga annavad tunnistust sellest, et napiks jäänud süstemaatilisele kunstiharidusele vaatamata oli tal haritust selles vallas piisavalt. Tiit Lääne sõnul võttis onu Osvald ette sõite Moskva ja Leningradi ning Läti ja Leedu kunstimuuseumidesse. Ta tellis ja ostis ka kunstiraamatuid ning täiskirjutatud paberilehed nende vahel andsid tunnistust sellest, et ta töötas need põhjalikult läbi.
“Osvaldi jaoks moodustasid anne, töökus ja eetika kunsti määrava kolmainsuse,” ütles Tiit Lääne.
Ausameelse ja teisteltki ausust eeldava inimesena tuli Osvald Läänel korduvalt kokku puutuda tüssajatega, kes talt maale ostsid, aga ostu eest külma kõhuga tasumata jätsid. Sellistele inimestele läkitas kunstnik kümneid kirju, milles põhjendas kannatlikult, miks ka kunstnik oma töö eest tasu väärib. Ühe seesuguse kirja luges Tiit Lääne mälestuspäeval ette. Oma ettekannet illustreeris ta aga pildireaga, mis heitis põnevat valgust Osvaldi elukäigule.
Leidis oma “tera”
Kuuldu-nähtu paneb vägagi ootama raamatut Osvald Läänest, mille koostamine Tiit Läänel käsil on. Seoses valmiva raamatuga oli Tiidul nendele publiku hulgas olnud inimestele, kes tema kunstnikust onu veel mäletavad, palve, et nad oma mälestused kirja paneksid või talle suuliselt edasi räägiksid. Sama palve olgu siinkohal edastatud ka neile Osvald Lääne kaasaegseile, kes mälestuspäeval ei viibinud.
Kunstnik Raul Meel ning endine tippkorvpallur ja treener Jaak Salumets kõnelesid päevakangelasest kaudsemal moel, ent samas laiendasid nende mõttearendused kõvasti kuulajate maailmapilti.
“Koolis, ka kunstikoolis õpetatakse seda, mida enne on tehtud. Aga see pole alati see, mille poole kunstnik peaks püüdlema,” ütles Raul Meel. “Igaüks peab leidma oma “tera”. Osvald Lääne leidis selle. See pole küll võib-olla see tera, mis kõnetaks New Yorgi, Pariisi või Londoni kunstiasjatundjaid, ent tänane sündmus on hinnang sellele, kuidas Osvald Lääne oma elu kunstiks elas: kui tema kodupaigas tulevad inimesed inimpõlv pärast tema siit ilmast lahkumist kokku selleks, et temast rääkida, on tema müüt elav.”
</p>Maaliraha kulub raamatu trükkimiseks
Mälestuspäev lõppes ühe piduliku toiminguga: Osvald Lääne pärandi hoidja Tiit Lääne ja Jõgeva linnapea Mihkel Kübar allkirjastasid ostu-müügilepingu, mille kohaselt kaks Osvald Lääne õlimaali, 1979. aastast pärit “Kompositsioon Jõgeva motiiviga” (tsüklist “Perekond”) ja 1980. aastast pärit “Jõgeva vaade 1 (Betti Alveri sünnimajaga)”, läksid üle linna omandusse. Maalid soetati linna aasta kunstiostuks eraldatud summade eest ning need leiavad koha linna kunstikogus. Tiit Lääne kinnitas, et maalide müügist saadud summa kulutab ta Osvald Läänele pühendatud raamatu väljaandmiseks.
Betti Alveri muuseumis on selle nädala lõpuni võimalik vaadata ka Osvald Lääne maalinäitust. Kultuurikeskuse galeriisse pani Tiit Lääne sel nädalal aga üles Osvald Lääne maalitud kinokuulutused: aastatel 1979-1989 oli ta Jõgeva kinovõrgu kunstnik. See unikaalne väljapanek jääb avatuks septembri lõpuni.
RIINA MÄGI
