Eestis kestab muusika-aasta. Ka tänavune muuseumiöö oli tugevasti muusika poole “kaldu”. Jõgevamaal pakkus ööprogrammi viis muuseumi: Betti Alveri muuseum Jõgeval, Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum, Põltsamaa muuseum, Kalevipoja muuseum Kääpal ja Nurga koduloomuuseum Kassinurmes.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis algas muuseumiöö programm kohaliku amatöörteatri muusikalise etendusega “Kahekõned kohvikutes”. Lauljatelt-näitlejatelt võttis jutujärje üle Palamuselt pärit Helen Seppa, kes lõpetas möödunud aastal koorijuhtimise alal Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli. Tema juhatusel said kõik muuseumiööle kogunenud dirigeerimist proovida. Helen oli valmis joonistanud suured dirigeerimisskeemid ja näitas ise vastavaid liigutusi ette ka. Publik sai lähemalt uurida koorijuhtide head abimeest heliharki ning sellest Heleni antud juhtnööre järgides la-noodi välja võluda. Noor koorijuht õpetas rahvale ka mitmesuguseid hingamis- ja hääleharjutusi, mis aitavad hääle n-ö soojaks teha.
“Sellist soojendust peaksid tegema mitte ainult lauljad, vaid ka need, kellel palju kõnelda tuleb. Muidu võib hääl õhtuks väsida või hoopis ära minna,” sõnas Helen Seppa.
Edasi vaadati kahe aastakümne tagust videolõiku sellest, kuidas meistrid Avo Saarva ja Mihkel Ploom kakskümmend aastat tagasi Palamuse kirikusse orelit paigaldasid. Kasseli firmas 1953. aastal valmistatud oreli sai Palamuse kogudus tookord Põltsamaa koguduse vahendusel Rootsist. Avo Saarva oli ka muuseumiöö külaliseks. Rahvas sai kuulata tema kommentaare videolõigus nähtu kohta ning uudistada mitut liiki kõlapuitu, mida kasutatakse keelpillide valmistamisel.
Pillide häälestamise teemaline vestlus kujunes üllatavalt põnevaks, sest publiku hulgas oli ka Saarel elav muusik Heino Sulger, kes oskas Avo Saarvale väga asjatundlikke küsimusi esitada.
“Olen ise mitmeid pille remontinud, eriti puhkpille. Orelist ma suurt midagi ei teadnud, aga huvitanud on see pillide kuningas mind alati. Nüüd saingi tükk maad targemaks,” sõnas Heino Sulger.
Palamuse muuseumiöö lõpetas kaunis kontsert Kait Tamralt.
Hermann ja Lemmik
Põltsamaa muuseumi töötajad eesotsas juhataja Rutt Tänavaga olid muuseumiööks oma fotokogust välja otsinud muusikaga seotud fotod. Neid sai kokku 47 ja huvilistel oli võimalus neid ekraanilt vaadata. Olulisematest Põltsamaaga seotud muusikainimestest võis fotodel ära tunda Karl August Hermanni ja Voldemar Lemmiku.
Muuseumi kogus on ka mõningaid pille, mida Põltsamaa kandis mängitud. Neist oli muuseumiööks välja pandud näitus. Rutt Tänav lootis, et ehk tuleb muuseumiööst osa saama mõni muusik, kes oskab klaverit või harmooniumi mängida (mõlemad on muuseumis olemas), aga paraku see lootus ei täitunud. Näitusel olevad puust pasunad tuletasid aga Põltsamaa kauaaegsele pedagoogile Ivi Tuvikesele meelde, kuidas ta kord kevadel oma klassi lastega linna lähedale metsa läks ja kuidas lapsed seal pajukoorest vilepillid valmis tegid. Tagasi tulles oli terve linn vilepillihääli täis.
Rutt Tänav kinnitas, et muusikariistade näitust saab muuseumis ka pärast muuseumiööd mõnda aega vaadata.
Nagu varasematel aastatelgi, oli muuseumiöö külalistel võimalus külastada Põltsamaa kirikut ja lossihoovis tegutsevat veinikeldrit. Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja eestvõttel näidati rahvale ka keraamika rakupõletust. Kes soovis, võis minna Põltsamaa Käsiteokoja töötuppa meisterdama.
Rutt Tänava sõnul on Põltsamaa muuseumi külastajate arv viimasel ajal pisut tagasihoidlikumaks jäänud kui varasematel aastatel, muuseumiöö toob aga rahvast endiselt rohkesti kokku. Mullu astus muuseumiööl Põltsamaa lossikompleksi asutustest läbi päris suur hulk pealinlasi, kes olid eelnevalt läbi käinud mitmest teisest Tallinna-Tartu maantee läheduses tegutsevast muuseumist. Ka tänavuse muuseumiöö ajal võis näha Põltsamaa veinikeldri ees terrassil istumas seltskonda vanemaealisi soomlasi.
Tuleb kasuks
Rutt Tänav avaldas arvamust, et kindlasti aitab muuseumiöö korraldamine muuseumide, sealhulgas Põltsamaa muuseumi külastatavuse tõusule kaasa. Muuseumiöö plussiks külastajate silmis on see, et ekspositsiooni saab vaadata tasuta ning näha ka niisuguseid eksponaate, mida tavaliselt väljas pole.
Kassinurmes Nurga koduloomuuseumis avati muuseumiööl muusika-aasta teemaline näitus, millele muuseumi perenaine Helma Kaeval on koondanud Kassinurme ja Kaarepere muusikaelu puudutavaid fotosid, muusikakirjandust ja pille. Tänu Helma Kaevali sisukatele kommentaaridele said kokkutulnud hea ülevaate kodukoha viimase sajandi muusikaloost. Üheskoos meenutati selle kandi häid lauljaid ja pillimängijaid.
Muusika-aasta näituselt võis leida ka mõned käsitsi kirjutatud laulikud. Ühe olid kokku pannud näiteks sõja ajal Poolas õppelaagris viibinud Eesti leegioni sõdurid.
“Kui kellelgi on kodus veel mõni selline laulik, siis võiks ta selle muuseumi tuua, et saaksime huvitavamatest tekstidest koopiad teha,” ütles Helma Kaeval.
Jõgeval Betti Alveri muuseumis esinesid muuseumiööl kohalikud muusikud Aivar Mihkelson, Kristi Talistu ja Anni Zimmermann ning Tartu bluusikitarrist Andres Roots ja trummar Andres Mikku. Kalevipoja muuseumis laulsid Saare valla taidlejad.
Kogu Eestis oli muuseumiööl avatud 165 muuseumi ja hinnanguliselt oli külastajaid taas rohkem kui mullu. Ainuüksi Eesti Kunstimuuseumis ja selle filiaalides käis ligemale 11 000 inimest. Tuleval aastal peetakse muuseumiööd 14. mail.
RIINA MÄGI
TOOMAS REINPÕLD
