Möödunud laupäeva õhtul avati Põltsamaa lossikompleksis asuv ajakirjanduse ajaloo tuba.
Pressimuuseumi asutaja Raivo Suni esitas sissejuhatuseks kokkutulnuile küsimuse, miks peaks pressimuuseum just Põltsamaal asuma. Ja küllap põltsamaalased teavad, et just linna lähedal Kuningamäel asunud trükikojas nägi 245 aastat tagasi trükivalgust Eesti ajakirjanduse esikväljaanne “Lühhike Öppetus”.
Pisike tuba, ohtralt ajalugu
Pressimuuseumi loomiseks asutati MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskus (AUKK). Raivo Suni sõnul on AUKK arendustegevuse peamine mõte Põltsamaa lossikompleksi külastajatele võimalikult suures osas avada. Suni tutvustas lossikompleksi välja pandud näitust, mis annab ülevaate 23 tähtsündmusest läbi eesti ajaloo alates 1869. aastal peetud esimesest üldlaulupeost ja lõpetades 2007. aasta pronksiööga. Pressimuuseumi ajaloo toa avamisel lausus Raivo Suni, et nad on püüdnud sellesse pisikesse ruumi mahutada nii hea ülevaate Eesti ajakirjanduse ajaloost, nagu ruum seda võimaldab. Samas toas asub ka originaaleksemplar “Lühhikese Öppetuse” kümnendast numbrist. Pressimuuseumil on olemas ka mudel esimesest trükipressist, mis Kuningamäe trükikojas kasutusel oli. Raivo Suni sõnul on AUKKi liikmete unistuseks valmistada omaaegse mudeli põhjal ka n-ö elusuurune trükipress, millega saaks katsetada, kuidas trükiti ajalehte kaks ja pool sajandit tagasi.
Olulisematest eksponaatidest võib toas näha Põltsamaa legendaarsele kirikuõpetajale Herbert Kuurmele kuulunud raadiot ja Kanadas elanud välisajakirjanikule Ilmar Külvetile kuulunud käsitrükimasinat. Mitmed ajakirjanikutööl vajalikud esemed on välja pandud omal ajal Põltsamaa raamatukauplusele kuulunud klaasvitriini.
Piletihinda keeruline tõsta
Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänava sõnul oli kolm aastat tagasi Eestis muuseumiaasta ja siis tunti ka Põltsamaa muuseumi vastu tavapärasest elavamat huvi. Paraku on paaril viimasel aastal siin külastajate arv vähenenud. Kui veel kaks aastat tagasi loendati Põltsamaa muuseumi aastaseks külastajate arvuks umbes 10 000 inimest, siis eelmisel aastal oli see arv alla 8000. Turismimessidel osalemine on andnud Rutt Tänavale usku sellesse, et meie naabrid lätlased ja leedulased satuvad edaspidi sagedamini Eestisse. Põltsamaa muuseumi juhataja arvab, et küllap leiavad naabrid Eestimaad uudistades üles ka siinsed muuseumid. “Jagasin messidel välja kinkekaarte tasuta linnaekskursioonidele Põltsamaal. Nüüd ootan, millal keegi minult sellise kaardiga ekskursiooni küsima tuleb,” rääkis Tänav.
Hindadest kõneldes arvas muuseumi juhataja, et Põltsamaal oleks muuseumipileti hinda keeruline tõsta. “Kui seltskond sõidab kindla eesmärgiga kusagile Eestimaa nurka midagi vaatama, siis ollakse selle eest nõus ka maksma. Põltsamaa on paraku turistidele koht, kuhu möödasõidul sisse põigatakse ja siin pole muuseumi külastamine inimeste jaoks primaarne,” tõdes ta.
Muuseumi juhataja sõnul on tal mitmeid mõtteid, mida Põltsamaa ajaloo tutvustamiseks teha võiks, aga praegu ei jätku selleks ei jõudu ega aega. Ühe võimalusena võiks pöörata senisest hoopis suuremat tähelepanu endisele Põltsamaa Kihelkonnakooli hoonele, kus esimene sinimustvalge lipp valmis õmmeldi.
Meenutati Siberi-aastaid
Tänavu möödub 70 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Ämarik Ruusna rääkis muuseumiööl sellest, kuidas nende pere rängale Siberiteele saadeti. Siberisse saadeti kogu Ruusnate pere, lisaks emale-isale ja üheksa-aastasele Ämarikule tema kaks nooremat õde — kaheaastane Aili ja seitsmeaastane Maire. Kõneleja meenutas tunnustavalt oma ema, tänu kellele ta selle ränga katsumuse üle suutis elada. Siberis veetis naine oma elust kaks pikka aastakümmet.
Tartus Eesti Rahva muuseumis töötav Kristi Ütt näitas huvilistele vanu fotosid Põltsamaast.
Võrust Põltsamaale
Põltsamaale oli muuseumiööst osa saama tulnud perekond Kivimäe Võrust, kes põikas siia sisse möödasõidul. “Teadsime, et on üleriigiline muuseumiöö. Samuti oleme teadlikud sellest, et Põltsamaal on umbes 500 aastat tagasi elanud Liivimaa kuningas, ja otsustasime seetõttu siia sõita,” rääkis Rein Kivimäe.
Perepea sõnul on nad mitu aastat tagasi külastanud Põltsamaa lossihoovis toimunud kontserti. Nüüd oli neil huvitav näha, mis siin vahepeal muutunud on. “Siin on märksa kenamaks läinud,” tunnistasid külalised Võrust.
i
TOOMAS REINPÕLD
