Avalikus kohas on alkoholi tarvitamine teatavasti keelatud. Tabivere vallamuuseumi taga on aga juba kahel õhtul käinud täiesti avalik klaasikummutamine ning see jätkub täna ja hommegi. Tõsi, viinapudel kipub selle kummutamise käigus pidevalt värvi vahetama ja viingi selle sees pole ehtne.
Segadused kolme erineva viinapudeli ümber ning selle ümber, kes keda naiseks võtta ja kes kellele mehele minna tahab, saadavad Lydia Koidula näidendi „Kosjaviinad” kogu tegevust. Lisaks sellele on teoksil võimuvõitlus valla ja perekonna tasandil, jaht ohtlikule röövlile Rummu Jürile (Koidulal on Rummu Jüri alles tavaline petis ja röövel, mitte romantiline kangelane, nagu hilisemates käsitlustes) ja ettevalmistused laulupeoks.
„Et paralleelseid tegevusi ja sündmusi on palju, siis on selles tükis kõigil väga kiire,” ütles lavastaja Peeter Kollom, kes Koidula naljamängu Tabivere Harrastusteatri, Tartu Vilde Teatri ja Palamuse Amatöörteatri trupist pärit näitlejatega välja tõi. „Mängida tuleb seda prantsuse farsi tempos, aga samas ei tohi sisse lasta eksimusi, mis sündmustiku väljamängimist takistavad, ega vaimukamaid tekstikilde lihtsalt „maha ludistada”.”
Kolmapäeva õhtul nähtud peaproovil polnud lavastaja selles osas veel kaugeltki kõigega rahul, küll aga kiitis näitlejaid selle eest, et nad end Koidula raskepärasest tekstist „läbi pureda”, mängupaigaga kiiresti kohaneda ja lavastaja ideedega kaasa tulla suutsid.
Siirded tänasesse
„See on kõige raskem tekst, millega mul kunagi näitlejana rinda pista on tulnud,” tunnistas Tapiku peremeest Toomast kehastav Rein Annuk, kellel üsna kopsakas harrastusnäitlejakogemus. Raskeks teeb teksti lavastaja ja näitlejate sõnul nii selle arhailisus kui ka asjaolu, et Koidulale oli luuleteksti kirjutamine loomuomasem kui proosateksti kirjutamine.
„Seda teksti ongi raske nii rääkida, et see kõlaks inimese igapäevase kõne, mitte luuletusena,” ütles Peeter Kollom.
Mänguplatsiga tuli näitlejail tema sõnul kiirelt kohaneda sellepärast, et proovisaalist saadi mitmeil põhjusil välja suhteliselt hilja. Ning kui juba väljas oldi, tulid veel segama torm ja elektrikatkestus.
„Mina sain möödunud pühapäeva õhtul ainult ühe lause öelda ja järgmisel hetkel „visati” mind juba paarimeetrise kaikaga,” meenutas Jaanus Järs tormi tõttu pooleli jäänud proovi.
Mis Koidula poolt tema elu viimasel, Kroonlinna-perioodil kirjutatud „Kosjaviinadesse” puutub, siis see pole Peeter Kollomi sõnul just Koidula parim näitemäng. Nii et kui seda mängida tasub, siis ainult nii, et tekivad n-ö siirded tänasesse päeva.
„Olen tänulik näitlejatele, kes oma tööle loominguliselt lähenesid ning aitasid neid siirdeid tekitada,” ütles lavastaja. „Näiteks kui Koidulal on vallakirjutaja Kristjan Kelk üdini positiivne tegelane — haritud, tark, õiglane ja õige, juhatab pasunakoori ja paljastab röövli —, siis meil ta Romero Tamra kehastuses nii õilis poiss ei ole, vaid pigem nende tänapäeva tegelaste hingesugulane, kes igal pool asjad JOKKi ajada ja platsi enda kasuks puhtaks lüüa suudavad. Kelk saabki ju lõpuks Tapiku peretütre ja talu, tema käes on hoovad, mille abil korravalvureid ja kohtumehi mõjutada ning tulevane äiapapa tagasi vallavanema ametisse sokutada. Ega tänapäevalgi Rummu Jürid ilma tee, ikka rohkem juriidilisi nõkse tundvad „vallakirjutajad“.”
Siirdeid tänapäeva on ka kostüümides, rekvisiitides ja ümber tehtud repliikides ning mõnelgi puhul õnnestub näitlejail need efektselt välja mängida. Üldse on tükis ridamisi stseene, kus näiteseltskonna kogenum osa hea hoo sisse saab ja oma trumbid lauale lüüa suudab. Ning ega algajamadki jänni jää, vaid toovad oma kastanid auga tulest välja.
Nagu teatrikoolis
Lavastaja Peeter Kollom on omal ajal kutselisena Vanemuises teatrit teinud, ent nüüd juba päris pikalt teatritööst eemal olnud. Tundsin pärast peaproovi huvi, kuidas varem teiste lavastajate käe all tegutsenud näitlejatele Peetri tööstiil sobis.
„Mul on tunne, nagu ma oleksin suvi otsa Tabiveres teatrikoolis käinud,” ütles Tapiku perenaist Malle kehastav Laile Sukk. „Töö Peetriga oli väga hariv.”
„Peeter on väga põhjalik,” lisas taluteenija Triinut mängiv Piret Kuub. „Me oleme temaga väga palju teksti analüüsinud, ta on lasknud meil palju rääkida ja lugusid jutustada.”
Lavastaja ise tunnistas, et tema jaoks oli töö harrastusnäitlejatega üldse uus kogemus. Eriti keeruliseks tegi tema jaoks asja see, et näitlejad olid väga erineva teatrikogemusega.
„Evat kehastava Eve Annuki jaoks oli see üldse esimene lavaproov, kui lapsepõlve teatritegemised välja arvata, Piret Kuub on aga peaaegu proff, kellele piisab proovis paarist suunavast sõnast,” ütles Peeter Kollom. „Ilmselt olen töö käigus liiga palju tähelepanu pööranud asjadele, mis oleksid olulised pigem professionaalide puhul. Aga kõigele vaatamata on see olnud lõbus, rõõmus ja huvitav periood ning kui mul peaks kunagi veel juhust olema harrastajatega töötada, siis tean juba paremini, kuidas seda teha.”
„Kosjaviinade” heli- ja valguskujundus on Imre Tõekaljult, elavat muusikat teevad etendustel neli Väägvere pasunakoori orkestranti Johannes Miti juhatusel. Koidula naljamängu mängitakse Tabivere vallamuuseumi taga veel täna ja homme õhtul.
i
RIINA MÄGI
