Pajusi mõisapargi servas asunud üsna lagunenud hoone tuli osaliselt lammutada, seda samal ajal ka taastades. Nüüdseks on endise räämas ja laguneva maja asemele kerkinud uus ja kaunis külamaja.
Pajusi külaseltsi liikme Aili Soolepa sõnul hakkasid mõtted vanade lagunevate müüride lammutamiseks ja peaaegu ahervaremeks muutunud hoone korrastamiseks liikuma juba 2008. aastal. Alguses polnud külaseltsi eestvedajatel tõtt-öelda plaanis lagunenud hoone asemele külamaja ehitada, vaid taheti see vaid veidi viisakamaks kohendada. Alles siis, kui 2010. aasta sügisel tõsisemate korrastustöödega algust oli tehtud, tekkis Pajusi rahval mõte vanade müüride asemele külamaja ehitada.
Leader pani rattad veerema
Nii kirjutati projekt Jõgevamaa Koostöökojale ning sealt õnnestuski Leader-programmi vahendusel saadud raha toel suuremad korrastustööd teha. Seejärel kirjutati järgmine projekt ning sealt saadud summa abil ehitati müüridele peale uus katus ning kolmandagi õnnestunud projekti toel sai hoone eelmise aasta lõpuks praegusel kujul valmis.
Kolme projekti toel on Pajusi külamaja rajamiseks investeeritud 108 600 eurot. Lisaks juba kulutatud summale loodetakse juurde saada 13 000 eurot mööbli ja muu inventari ostmiseks. Praeguseks on Jõgevamaa Koostöökoda sellegi projekti heaks kiitnud, kuid lõpliku otsuse langetab PRIA.
Tegelikult võib kõrvaltvaatajail tekkida küsimus, miks oli Pajusi rahvale veel eraldi külamaja tarvis, kui kohe teisel pool Põltsamaa-Kütimäe teed asub mitte väga ammu uuenduskuuri läbi teinud Pajusi rahvamaja. Aili Soolepa sõnul on rahvamaja mõeldud suurte ürituste korraldamiseks, millest võib osa võtta 150-160 inimest. Külamaja on mõeldud väiksema seltskonna jaoks, kus on mõistlik korraldada ettevõtmisi 35-40 inimesele.
Praeguseks on Pajusi külamaja kasutanud sealne vestlusring, kus on umbes paarkümmend osalejat. Aili Soolepa sõnul on neil plaan hakata külamaja ka koolitusteks, sünnipäevadeks või muudeks koosviibimisteks välja üürima. Külaseltsi liikmed loodavad, et nii on võimalik tagasi teenida elektrile minev raha, mis on külamaja kõige suuremaks kuluallikaks.
Unistusest sai reaalsus
Pajusi külaseltsi esimees Jüri Siirmäe lausus, et avaüritusele nad väga paljude külaseltside esindajaid kutsuda ei söandanud, sest nii poleks ehk kõik külalised ära mahtunud. Ta avaldas lootust, et rohkem külalisi kutsutakse mõisapäevale ja siis on kõigil huvilistel võimalik ka külamajaga tutvuda. Aili Soolepa ja Jüri Siirmäe sõnul olid hoone valmimisel hindamatud Pajusi vist küll kõige tuntuma inimese Lembit Paali teened, kes ehitamise ajal kõigel hoolikalt silma peal hoidis.
Lembit Paal tuletas kohalolnutele meelde aega ligi kümme aastat tagasi, kui nad, kirjamapp kaenlas, Pajusis ringi käisid ja panid kirja inimeste mõtteid, mis seal võiks paremini või teisiti olla, mida võiks tulevikus rajada. Tänaseks on mitmed toonased unistused teoks saanud: ujumiskoht jõe ääres, rahvamaja, mõisapark või veel mõndagi.
“Loomulikult ei liigu midagi lihtsalt mõtte jõul, vaid kõike teostavad konkreetsed inimesed,” toonitas Pajusi külaseltsi aktiivne liige.
Samas märkis ta, et mõistlik oli volitada üks inimene külamaja ehitamisega seonduvat jälgima, sest nägemusi, milline see maja võiks olla, oli väga erinevaid ja kõiki neid polnud ehituslikult realiseerida võimalik.
Paali sõnul määras tulemuse suures osas ära nende kasutada olev rahasumma ja seda silmas pidades on tulemus üle ootuste hea. Tegelikult ei saadud projektidest sentigi maja ümbruse korrastamiseks, kuid ometi saadi sellegagi ühiskondlikus korras ja tänu mitmete firmade abile hakkama.
Ehitusjuht tulemusega rahul
Pajusi külamaja ehitanud firma Bueno juhataja Vitali Goroško meenutas, kuidas Lembit Paal ta 2010. aasta kevadel veel tollaste varemete vahele kutsus ja palus koostada hinnapakkumise uue hoone rajamiseks.
Goroško sõnul on nende firmal tulnud nüüdisaegsetest materjalidest päris palju hooneid ehitada, Pajusi külamaja puhul tuli aga olla osaliselt ka restauraatorirollis. Mehed leppisid kokku, et hakkavad esialgu väga täpset tulemust ette ennustamata vanu müüre lammutama ja samaaegselt üles ehitama. Ehitusfirma juht meenutas, et külarahva hulgas oli neil nii abilisi kui kritiseerijaid. Viimased nurisesid, et töö liiga aeglaselt edeneb. Paraku oli nii, et kui oleks piisavalt raha käes olnud, oleks saanud ka kiiremini. Pärast seda, kui müürid korda said, asuti jätkuprojekte kirjutama. Vitali Goroško sõnul oli selleks hetkeks pilt oluliselt selgemaks saanud ning kalkulatsioonegi lihtsam koostada. Samuti pidas ehitusfirma juht väga oluliseks, et rahanappusele vaatamata ei mindud kergema vastupanu teed. Nii sai külamaja näiteks korraliku rohelist värvi valtsprofiiliga katuse, mis polnud mitte kõige odavam materjalivalik.
OÜ Bueno juhataja kinnitas, et tema ise on ehitustöödeks kasutada olnud rahasummat arvestades töö tulemusega rahul. Küllap on rahuloluks põhjust ka Pajusi külaseltsi, kogu valla ning tegelikult ka Põltsamaa piirkonna rahval.
i
TOOMAS REINPÕLD
