Müügimehel on keelatud kasutada tarbija suhtes agressiivseid müügivõtteid ning survestada teda lepingut sõlmima, olgu tegemist kuitahes hea tehinguga.
Tõttad mööda kaubanduskeskuse koridore, vaatad kella ja mõtled, et peab kiiruga poes käima ja edasi ruttama. Äkki peatab sind müügimees, kes soovib tutvustada oma tooteid. Teinekord võib taolist müügimeest kohata oma koduukse taga, kusagil müügiesitlusel või tehakse pakkumine telefoni teel. Kõik on ju näiliselt hästi – ettevõtjad teevad tarbijatele pakkumisi, mis võivad isegi olla huvitavad ja soodsad, aga mitte alati ei jää sellistest müügikohtumistest head mälestust. Kauplejatel tuleb endale selgeks teha, milline on aktiivne ja milline agressiivne pakkumine, sest agressiivne müük on keelatud.
Enamasti õnnestub tarbijal mittevajalikust pakkumisest hõlpsasti keelduda, aga tuleb ette ka raskemaid juhuseid. Näiteks ei taha ostukeskuse koridoris seisev müügimees lasta tarbijal pakkumisest kenasti ära öelda, vaid survestab pärast lühikest toote tutvustust lepingut sõlmima. Telefonitsi müüja ei taha lõpetada kõnet isegi siis, kui tarbija on öelnud, et pakutav kaup või teenus talle huvi ei paku. Müügiesitlustelt ei taheta mõnikord inimest minema lasta, ilma et ta midagi ostaks, ning ukselt uksele käiv müüja keeldub lahkumast ilma tehinguta ja mõjutab tarbijat, rõhudes oma sissetulekute kahanemisele. Ükskõik, millises vormis see müügipakkumine toimub, on reeglid ikka samad. On juhtunud ka, et hinnaline kaup müüakse ostjale järelmaksuga, seejuures tegelikult arvestamata ostja sissetulekutega. Seejuures kehtivad järelmaksu ehk finantsteenuse pakkumise puhul veel täiendavad reeglid.
Agressiivne müük on ebaaus kauplemisvõte ja keelatud seepärast, sest selline müügiviis piirab oluliselt tarbija valikuvabadust. Sel moel kaubeldes mõjutatakse tarbijat tegema ostuotsust, mida ta tavaolukorras ei teeks. Inimesele tuleb anda vabadus kas tehing vastu võtta või sellest keelduda, survestamine ei ole lubatud. Aktiivne müük ei ole keelatud, küll aga tuleb kauplejail selgeks teha aktiivse ja agressiivse müügi piir, mida ületades rikutakse seadust.
Tasub teada, et kui tarbija on väljaspool äriruume, näiteks tänaval, kodus või mujal sõlminud pakkujaga lepingu või teinud ostu, on tal õigus soovi korral 14 päeva jooksul tehingust taganeda. Samuti on tähtis teada, et telefoni teel tehtud pakkumine jõustub alles siis, kui tarbija on sellest kauplejale kirjalikult teada andnud. See tähendab, et ainuüksi telefonitsi öeldud jah-sõnast ei piisa. Kaupleja peab saatma tarbijale kirjaliku pakkumise, millele tarbija kirjalikult vastab. Ainult siis on tehing jõustunud. Selline lisaaeg on vajalik, et anda tarbijale aega ostuotsuse üle järele mõelda.
Kodu on igaühe kindlus. Tarbijal on igati õigus paluda müügiesindajal lahkuda. Isegi, kui toode või teenus talle meeldib, ei ole ta kohustatud tegema ostuotsust kohe, kuigi tihti rõhutab müügiesindaja, et pakkumine kehtib ainult talle ja ainult täna. Enne otsustamist on tark tutvuda ka alternatiividega.
Mitmesugustest petuskeemidest saab rohkem lugeda veebist www.ostatargalt.ee.
PILLE KALDA, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
