Laupäeval ja pühapäeval Mustvee kultuurikeskuses peetud VIII rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festivalil Peipus oli peateemaks selle religiooniga seotud tavade hoidmine, tutvustamine ning õpetamine noorematele põlvkondadele. Festivalil tuldi välja ideega korraldada kümnes Peipus Mustvees ülemaailmse sündmusena.
Avasõnu lausudes tänasid Mustvee linnapea Max Kaur ja kultuurikeskuse kunstiline juht Valentina Jazõkova festivali peakorraldajat Zemfira Lampmanni järjepidevuse hoidmise eest. “Kümnenda festivali Peipus võiks aga Peipsi pealinnas korraldada ülemaailmse sündmusena, kuhu saabuks vanausulisi ka näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Austraaliast ning teistestki kaugetest maadest. Idee teostamiseks tuleks alustada varakult läbirääkimisi välisriikide saatkondadega. Nii võiks Mustvee kujuneda kohtumispaigaks kogu maailma vanausulistele,” ütles linnapea.
Zemfira Lampmann märkis, et Mustvee sobib suurepäraselt festivali korraldamise paigaks. “Siinses piirkonnas elavad vanausulised juba üle kolmesaja aasta. Organiseerimist soodustavad kultuurikeskuse avar saal ja väga head tehnilised võimalused. Tänavusele Peipusele kutsuti vanausuliste pomooride usuharu esindajad, keda on palju Lätis, kus on üldse suurim vanausuliste pomoorlaste kogudus. “Lätist saabuski festivalile kõige rohkem külalisi. Valdkonnaks, millele suuresti keskendusime, oli pomooride kultuuripärandi lahtimõtestamine ja tutvustamine lastele ja noortele,” rääkis ta
Ettekanded õpetamisest
Riia Grebenštšikovi vanausuliste koguduse pühapäevakooli õpetaja ja koguduse juures asuva vaimuliku kõrgkooli üliõpilane Tatjana Volgina tutvustas vene vaimukultuuri aluseid kui välja töötatud õppeainet, samuti selle õpetamise metoodikat, mis aitab motiveerida õpilasi leidma vastuseid laste küsimustele, mis sageli on mittelapselikud. Daugavpilsi Miljutinsko – Joduvskaja koguduse vaimulik, isa Ioann Zhilko andis ülevaate vanausuliste laste suvelaagri “Lestvitsa” korraldamisest. Üks filmiprogrammi filmidest “Kirikukoori kool” jutustas Vilniuse vanausuliste koguduse juures tegutsevast pühapäevakoolist. Filmis sai näha ka kirikuslaavi tekstide lugemise tundi enam kui saja aasta vanuses koolis.
Kultuurikeskuse galeriis oli aga lastele avatud puumaali töötuba, kus vene rahvameistri Olga Shepelejeva juhendamisel nii lapsed kui ka täiskasvanud traditsioonilistes stiilides puumaali tegemist harjutasid. “Olen õppinud puumaali välitöödel Põhja-Venemaal Arhangelski oblastis, Komis ja Moskva Rahvakunsti Ülikoolis, korraldanud näitusi ja seminare. Praegu juhatan ma puumaali klubi “Reut”,” rääkis Shepelejeva.
“Puumaal on väga huvitav,” ütles Riia koolipoiss, kes osales Peipusel teist korda. Tikkimise ja vööde punumise töötoas oli aga õpetajaks käsitöömeister Jelena Vnifantajeva Delikatnaja Riiast.
Vanausulised Amazonase džunglis
Zoja Gunina Kallastelt oli festivalile kaasa võtnud omatikitud ikoonid, mis kaunistatud pärlitega. Tal oli kaasas ka vanaemale kuulunud ikoon möödunud sajandi kahekümnendatest aastatest.
Moskva ülikooli ajaloomuuseumi teadur ja õigeusu entsüklopeedia teaduslik konsultant Jelena Agejeva rääkis oma ettekandes religioossest filosoofist ja kirjanikust Anani Klinist (1916-2002), kes oli tšasovennõje usuharu vanausuliste vaimulik. Klin põgenes koos perega kollektiviseerimise eest Altaisse, rajas sinna Klinski küla, kus oma õpetusi jagas. Hiljem hävitas selle küla NKVD. Koos kaaslase Fedossiaga kasvatas Klin üles kuus last. Anani Klin on kirjutanud üle neljakümne teose ning loonud ka oma kontseptsiooni antikristusest.
Vanausulisi elab paljudes maailma maades. Filmis “Taat Stepan, Martjan ja Mamelfa või vene vanusulised Boliivias” anti ülevaade selle usukillu igapäevaelust Lõuna-Ameerikas Amazonase džunglis Tabarochi külas. Selgus, et paljud vanausuliste kogukonna mehed on ettevõtjad, mõned miljonäridki. Põlde haritakse GPS-seadmetega varustatud traktoritega, samas ei kasutata aga internetti, ei vaadata televiisorit ja pangaautomaatidele eelistatakse arveldamist sularahas. Sauna kütavad Boliivia vanausulised kookospähklitega, koduõlut pruulivad aga papaiast.
“Vanausuliste pärimuskultuuri festival Peipus on oluline, sest me saama kokku, vestleme ja sõlmime uusi sidemeid,” ütles Aleksei Zhilko, kes on pomooride usuharu üks eestvedajaid Lätis. Sama usuharu esindaja ja seitsmeliikmelise ansambli laulja Natalja Jakovleva kinnitas, et peab väga oluliseks vanausulistega seotud kultuuripärandi hoidmist ja edasiandmist. “Meie ansambel kannab omaõmmeldud rahvarõivaid,”lisas ta.
i
JAAN LUKAS
