Laupäeva pärastlõunal oli Mustvee kultuurikeskus rahvast tulvil. Pidulikult tähistati Peipsi gümnaasiumi 170. sünnipäeva. Meeleolukas eeskavas kui ka õpetajad, pannes saalitäie publikut endale kaasa elama.
Pidupäev algas tegelikult juba hommikul, mil koolimaja uksed avati vilistlastele ja külalistele. Uudistati klassiruume, samuti tutvuti muuseumiga ja märgiti kooli sünnipäeva ka võrkpallivõistlusega.
Kuid esimeseks tõsiseks kulminatsiooniks oli ajalooraamatu „170 aastat Peipsi gümnaasiumi. Kooli pere” esitlus. Tegelikult on see juba neljas raamat Mustvee kooli ajaloost, mis erinevatel aegadel ilmunud. Raamatu koostas seekord kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja Natalja Rakša-Kruus.
Raamat kooliperest
„Kogusin selle raamatu jaoks materjali juba paar aastat, et äkki läheb vaja. Ja kui siis meie kooli kauaaegne direktor Jaan Rahuküla esitas kevadel küsimuse, kas teeme juubeliks ka raamatu, oli mul selleks õnneks juba palju eeltööd tehtud,” rääkis raamatu autor Rakša-Kruus.
Tema sõnul keskenduti selle raamatus, nagu nimigi ütleb, kooliperele, õpetajatele ja teistele, kes aastate jooksul koolis töötanud või siia panustanud. „Sest eelmises raamatus oli juttu meie õpilastest, kes Mustvees hariduse saanutena on elus väga palju korda saatnud. Nende seas on nimekaid professoreid, arste, ajakirjanikke,” loetles Natalja Rakša-Kruus.
Aastatel 1986 – 2018 Mustvee kooli direktorina juhtinud Jaan Rahuküla tunnistas, et tema ülesanne oli aidata kaasa raamatu ilmumisele selle finantspoole kindlustamisega. „Ega raha ilmast kadunud pole. Tuli mõelda, kuhu projekte kirjutada, ning tänu Eesti Kultuurkapitali kahekordsele toetusele, õnnestus raamat ka juubeliks välja anda.”
Raamatu autor tänas eraldi hea koostöö eest ASi Seitung ja kujundaja Edvin Kasemetsa, tänu kellele kõik õigeaegselt valmis sai.
Lõpuks avaldas Rakša-Kruus lootust, et see ei jää viimaseks raamatuks. „Loodan, et Mustvee kool elab edasi ja kooli ajalugu vajab jätkuvalt talletamist.”
Ka Peipsimaa ajakirjanik Fjodor Maspanov, kes samuti raamatusse kaastööd tegi, oli arvamusel, et kooli ajalugu kirjutatakse edasi. „Mustvee pakub nii palju põnevat, mida tuleb jäädvustada ja jagada.”
Hinge pugenud eeskava
Kultuurikeskuses toimunud pidulikku eeskava juhtis samuti Natalja Rakša-Kruus, kellele assisteerisid julge ja südamliku esinemisega silma paistnud õpilased. Avasõnad lausunud kooli praegune direktor Arne Piirimägi toonitas kooli pikka ajalugu ja väärikat kohta piirkonna hariduselus.
Seejärel peeti meeles kauaaegsemaid õpetajaid. Tormiline aplaus ei tahtnud aga kuidagi lõppeda, kui tänumeene anti üle Mustvee kooli endisele direktorile Jaan Rahukülale.
„Jaan Rahuküla on inimene, keda kõik austavad ja hindavad selle panuse eest, mis ta on jätnud Mustvee kooliellu,” lausus Rakša-Kruus. Üle kolmekümne aasta kooli direktoriks olnud Rahuküla austatakse mitme kooli vilistlase sõnul tema õiglase meele ja kindla sõna eest.
Piduliku aktuse eeskava oli kokku pandud kirevalt. Selles sisaldusid videokaadrid ja pildid möödunud aegadest ja kooliperest, südamlikud laulud ja tantsud nii praegustelt õpilastelt kui ka pedagoogidelt. Nendes esinemistes oli hinge, mis ei lasknud publikul külmaks jääda.
Mustvee vallavanem Jüri Morozov lausus oma tervituskõnes, et Mustvee kool on pikkade aastate jooksul andnud oma õpilaste näol olulise panuse nii piirkonna kui ka kogu Eesti arengusse.
„Ma olin kindel, et Mustvee kooli pidulik aktus läheb koosolijatele hinge, ja nii oli see kava ka kokku seatud. Mustvee koolis seda osatakse,” lausus saalis viibinud Mustvee raamatukogu direktor Laidi Zalekešina.
TIIT LÄÄNE
