Mustvee kultuurikeskus teeb praegu läbi põhjalikku uuenduskuuri, mis peaks lõppema tuleva aasta aprillis. Möödunud nädalal Mustvee linnavalitsuses toimunud seminaril otsiti mujalt pärit heade näidete varal ideid, kuidas taaskäivitada kultuurikeskus nii, et see kohaliku rahva vajadusi võimalikult hästi rahuldaks, linna eelarvet selle juures välja kurnamata.
i
„Kaasaegse kultuurikeskuse avamine muudab meie linna kultuurielus palju ja päris vanaviisi selle asutuse elu edasi kulgeda ei saa: vaja on muutusi,“ ütles Mustvee linnapea Urmas Laur seminari „Mustvee kultuurielu täna ja homme“ sisse juhatades. „Hoone uuendamisel tekkivad võimalused tuleb hästi ära kasutada ja teenida senisest enam omatulu. Selleks tuleks luua löögijõuline meeskond, parandada koostööd linna teiste asutustega, kasutada efektiivseid marketingivõtteid ning, kui vaja, muuta õiguslikku regulatsiooni, st moodustada kultuurikeskuse juhtimiseks nõukogu.“
Seminar polnud siiski koht, kus tulnuks teha põhjapanevaid otsuseid, vaid seal koguti alles ekspertarvamusi, millele tuginedes tulevikus otsustada. Kõnelejateks olid seminaril peale linnapea Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kohusetäitja Andi Einaste ja peaspetsialist Tiina Tegelmann, maakonna keskraamatukogu peaspetsialist Siiri Õunap, Türi kultuurimaja direktor ja MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing juhatuse esinaine Ülle Välimäe, Jõhvi kontserdimaja müügijuht Svetlana Skrebneva ja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Valentina Jazõkova, kuulajateks, aga vajadusel ka kaasarääkijateks linnavolikogu ning selle haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni liikmed.
Tiina Tegelmann tõi Mustvee plussina välja asjaolu, et seal on olemas kõik sisuka kultuuritöö jaoks vajalikud koostööpartnerid: haridusasutused, raamatukogu, muuseum kui ka huvikool. Puuduseks on, nagu teisteski väiksemates paikades, nappus helgetest peadest, kes aitaksid vanu traditsioone ja uusi trende analüüsides kultuuritööd edasiarendavaid ideid leida. Ta tõi ka välja maakonna eri omavalitsustes kultuuritöö korraldamisel kasutatavad mudelid, ent tunnistas, et sügavama analüüsita ei oska ta öelda, kuivõrd üks või teine neist end õigustab.
Kultuuritöö on imelihtne
„Kultuuritöö on tegelikult imelihtne: see on põhimõtteliselt klienditeenindus, ainult et erinevalt rongis tegutsevast klienditeenindajast ei tea kultuuritöötaja tavaliselt, kuhu tema kliendid sõita tahavad. Selle peab ta ära aimama inimeste silmadest ja käitumisest,“ ütles Ülle Välimäe.
Tema sõnul on pool aastat tagasi taasavatud Türi kultuurimajas (seegi tegi läbi uuenduskuuri) tegevus väga hästi käivitunud. Loomulikult on ka renoveeritud hoones peamine rahvakultuuri arendamine ja hoidmine, ent seal on ka senisest suuremad võimalused omatulu teenida. Tänu tasemel konverentsitehnikale ja heale asukohale pakutakse päevasel ajal edukalt konverentsiteenust ning tänu heale koostööle teatrite ja kontserdikorraldajatega on majja õhtuti peale taidlejate asja ka teistel ümbruskonna inimestel. Teatrite ja kontserdikorraldajate esindajad olid ühed esimesed, kes kohe pärast maja taasavamist külla kutsuti ja kellele uusi võimalusi tutvustati.
Ülle Välimäe sõnul on väga oluline kogukonna kaasamine kultuuriprotsessi. Näiteks Türi vallas on kõigi suuremate ürituste nagu lillelaat, kevadfestival, grillfest jne korraldamiseks moodustatud laiapõhjaline töörühm, milles juhtrolli ei mängi sugugi alati kultuurimaja töötajad. Ürituste jaoks taotletakse lisaraha projektidega.
„Kultuuri majandamine on raske teema. Kui Paidesse uus kultuurikeskus ehitati, siis pandi sellele peale tohutu omatulu teenimise plaan. Et seda täita, aeti taidlusringid majast välja. Nüüd räägib Paide rahvas, et kultuurikeskuse kõrvale oleks ka rahvamaja vaja,“ tõi Ülle Välimäe oma lähinaabrusest hoiatava näite.
Piirkonna tõmbekeskuseks
Svetlana Skrebneva pidas Jõhvi kontserdimaja ja Mustvee kultuurikeskuse võimalusi küll kardinaalselt erinevaiks, ent pakkus siiski välja mitmeid nippe, mida Mustveeski kasutada saaks. Näiteks on Jõhvi kontserdimaja rahvas viie esimese tegutsemisaasta jooksul õpetanud ümbruskonna ettevõtted oma sünnipäevi kontserdimajas tähistama: algul kuulab ettevõtte kollektiiv näiteks ära mõne tasemel kontserdi, siis aga läheb mõnda väiksemasse ruumi šampust jooma ja paremaid autasustama. Sama saaks teha ka Mustvees.
Reklaamide kujundamisse oleks Skrebneva sõnul tark kaasata informaatikaõpetajate vahendusel kooliõpilasi: nemad on nõus vähese raha eest väga vahvaid asju valmis „nikerdama“. Ringide töösse tooks aga uusi tuuli külalisõpetajate kutsumine. Näiteks tantsurühmadele võiks nädalavahetuse koolitusi läbi viima kutsuda Viljandi Kultuuriakadeemia tudengeid, kes heast praktikavõimalusest kunagi ära ei ütle.
Mustvee kultuurikeskusega sama katuse all tegutseb ka linnaraamatukogu, mis tänu ümberehitusele sadakond ruutmeetrit pinda juurde saab. Siiri Õunap tõi välja, et Mustvee raamatukogu on ainus maakonnas, kus komplekteeritakse kogusid kahes keeles, eesti ja vene keeles. Ehkki raamatukogu on üldiselt igas mõttes heas seisus, oleks seal tulevikus 2,5 asemel vaja kolme ametikohta ning lisaks töötajate käsutuses olevatele arvutitele ka lugejate otsinguarvutit.
„Raamatukogu oleks vaja muuta linnaruumis nähtavamaks,“ ütles Siiri Õunap. „Rahvale tasuks näiteks korraldada koolitusi, õpetamaks neid kasutama mitmesuguseid e-teenuseid ja elektroonilisi andmebaase.“
„Sain täna väga palju kasulikku infot ja moraalset tuge,“ ütles Mustvee kultuurikeskuse juhataja Valentina Jazõkova. „See, mida Svetlana Skrebneva rääkis Jõhvi kontserdimaja kultuuriliseks tõmbekeskuseks kujundamise kohta, ühtib meie sooviga muuta Mustvee kultuurikeskus Peipsi äärse kultuurielu tõmbekeskuseks, kus saab korraldada selliseid üritusi, mis piirkonna väiksematesse kultuuriasutustesse ära ei mahu.“
i
RIINA MÄGI
