Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuse teisest taotlusvoorust taotletakse raha Mustveest Kasepää valda viiva kergliiklustee rajamiseks. Lähemas tulevikus on võimalik rajada Peipsi äärde jalg- ja jalgrattatee Tiirikojalt ja Kalmakülast läbi Mustvee linna Omedu sillani. Tee on vajalik nii kohalike elanike kui ka piirkonna külaliste turvaliseks liiklemiseks, samuti ka laste turvaliseks kooli ja koolist koju jõudmiseks.
Projekti Peipsi piirkonna taristute arendamine juhtpartner on Kasepää vald, projekti panustab ka Mustvee linn. Toetust taotletakse 1 029 290 eurot, omafinantseering on 181 639 eurot.
Kergliiklustee algab praeguse rannapromenaadi lõpust kuni vana Jõhvi-Tartu maantee kergliiklusteeni. Viimane on praegu kõvakatteta, projektiga on ka sinna ette nähtud kõvakate. Kõige olulisem lõik on aga Omedu silla ja Jõhvi-Tartu maantee kergliiklustee lõik, mis muudab turvalisemaks väga suure kogukonna liikumise.
Vastavalt Jõgevamaa uuendatud arengustrateegiale käsitletakse Mustveed kui tugi-toimepiirkonda, mille tagamaadeks on ümberkaudsed külad. Kasepää valla tiheasustusega külades elavad inimesed on tihedalt seotud Mustvee teenuskeskusega – noored käivad Mustvees koolis, Mustvees on ka peamine kaubanduskeskus, samuti kultuurimaja, postkontor, huviharidus, perearstid, eriarstid, taastusravi, apteek, loomaarst. Mustvee ning Tiirikoja-Omedu vahel liigub palju kohalikke elanikke nii jalgsi kui ka jalgratastega. Samas liigub Kasepää tänavküla vahel palju turismibusse ja turiste autodega. Tänavad on piirkonnas ajalooliselt kitsad, kuid miljööväärtuslikult väga põnevad. Nendel kitsastel tänavatel liiguvad läbisegi nii bussid, autod kui ka jalakäijad ja jalgratturid, kitsastel tänavatel on ohtlik juba kahe sõiduki kohtumine, rääkimata seal vahel jalakäijatest ja jalgratturitest. Kasepääl on Tartu maantee tuntud ka kui koht, kus ostetakse nii sibulat kui ka kurki ja tomatit ning kala. Samuti on piirkonna elanike hulgas väga populaarseks muutunud tervisekõnnid ja –jooksud, mida enamasti tehakse maantee ääres. Kahjuks on see pimedal ajal väga ohtlik nii autojuhtidele kui ka tervisesportlastele. Rajatav kergliiklustee looks märksa turvalisemad võimalused eelkõige kohalikele aga ka turistidele.
Teise vooru jaoks jäi Jõgevamaal raha 4 011 022 eurot, aga taotlusi esitatakse meie maakonnast tõenäoliselt ligi seitsme miljoni euro eest seitsme objekti kohta.
HELVE LAASIK
Kergliiklustee
*Alates olemasolevast promenaadist kuni Narva tänav 9 kinnistuni olemasoleva projekti (promenaadi jätk) kohaselt
*Mustvee jõest Mustvee surnuaiani
*Mustvee surnuaiast Kolmnurga bussipeatuseni kergliiklustee parendamine ehk kõvakattega katmine
*Kolmnurga bussipeatusest kuni Omedu sillani kergliiklustee projekteerimine ja ehitamine.
