Ülehomme, 18. oktoobril peetakse Mustvee Vene Gümnaasiumis pidu – tähistatakse kooli 160. sünnipäeva. Taas saavad Jõgevamaa ainsas vene õppekeelega gümnaasiumis kokku vilistlased. Ees on rõõmsate taaskohtumiste päev, nagu kooli tähtpäevadel ikka olnud. Kooli direktori Jaan Rahukülaga kohtusime möödunud nädalal, kui ta oli just saabunud Põltsamaalt, kus juubeli puhuks oli trükivalmis saamas raamat.
Mida see raamat täpsemalt sisaldab?
Tegelikult anname me välja juba teist raamatut. Esimene ilmus viis aastat tagasi ja kandis pealkirja “Mustvee Vene Gümnaasium 155”. See oli rohkem üldajalooline. Praegune raamat on põhjalikum, elavam ja kindlasti huvipakkuvam. 360-leheküljeline raamat koos fotodega kõneleb kooli ajaloost, peamiselt õpetajatest meie koolis läbi aegade. On ülevaade kõikidest õpetajatest alates 1920. aastast. Lisatud on väljavõtteid ringipäevikutest ja mitmesuguseid muid huvitavaid materjale. Eraldi peatükk on õpetajate dünastiatest koolis. Üks osa on pühendatud kirikuõpetajatele, kes koolis usuõpetust andnud. On meenutusi vilistlastelt ja õpetajatelt, kelle vanemad on samuti meie koolis õpetajad olnud jne. Raamatu koostamise põhiraskus oli endisel vene keele ja kirjanduse õpetajal Maria Firsoval, suure töö tegi ära ka praegune vene keele ja kirjanduse õpetaja Natalja Rakša-Kruus.
Kui suur on praegune koolipere?
Õpilasi on praegu 187 ning õpetajaid 24. Viimase 5-6 aasta jooksul on õpilaste arv tunduvalt vähenenud. Tänavu tuli aga siiski 16 uut last juurde. On ka selline aeg olnud, kui koolis oli 310 õpilast.
Kes on Mustvee Vene Gümnaasiumi tänased õpetajad?
Pooled meie õpetajatest on kooli vilistlased. Õpetajate kaader on peamiselt eestimaine, see tähendab, et haridus on omandatud kas Tartus või Tallinnas. Vaid kaks vanemat kolleegi on lõpetanud Pihkva Pedagoogilise Instituudi ja üks saanud hariduse Volgogradis. Enamik õpetajatest valdab ka eesti keelt vabalt. Võin meie kooli õpetajate kohta vaid kiidusõnu öelda. Nad on tõelised oma ala spetsialistid ning saavad lastega hästi hakkama. Kui kedagi just eraldi nimetada, siis Rimma Viktorenkot, kes on ise meie kooli vilistlane ja koolis töötanud 1968. aastast saati. Väga tugevad õpetajad on keemia- ja bioloogiaõpetaja Nadežda Sergejeva, eesti keele ja kirjanduse ning muusikaõpetaja Jelena Putškova jt.
Kuidas on kulgenud laste kooliks ette valmistamine?
Olen kindel, et kui aluspõhi on tugev, siis on loota häid tulemusi ka edaspidi. Selle nimel tehakse meie koolis suurt tööd ja see teeb tõeliselt rõõmu. Algklassiõpetajatel on viimase viieteistkümne aasta jooksul välja töötatud kindel süsteem, kuidas esimesse klassi astujaid kooliks ette valmistada. Kord nädalas käib koos nullrühm, kellega tegeleb õpetaja, kes järgmisel sügisel saab endale esimese klassi. Koostööd teeme ka lasteaiaga ja vanematega, et me üksteist ei kordaks. Esimesest klassist alates oleme sisse viinud ka rütmikaarenduse tunni, mis tähendab, et kuni kuuenda klassini on ühe kehalise kasvatuse tunni asemel nädalas rütmikatund.
Millised on teie kooli peamised traditsioonid?
Püüame eesti pühi ja tähtpäevi võimalikult palju lastele tutvustada, seepärast kuuluvad kindlate traditsioonide hulka eesti rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Kooli aastapäeva tähistame 22. novembril ning “kümnendike” kooli vastu võtmine koos mitmesuguste katsete ja kommetega on harilikult oktoobrikuus, varem oli see seotud Aleksander Puškiniga, ajaga, mil viimane omal ajal lütseumi astus.
Heaks traditsiooniks on saanud meie kooli ja maavalitsuse võrkpalliturniirid, mis lastele on suurt elevust pakkunud. Mitmeid ühiseid üritusi, sõite ja laagreid oleme korraldanud koos naaberkooli Mustvee Gümnaasiumiga, kellega on nii õpetajatel kui ka õpilastel väga hea koostöö.
Mustvee on teatavasti Eestimaal hea näide sellest, kuidas eesti ja vene kogukonnad suurepäraselt koos eksisteerida suudavad. Kas seda on ka koolis tunda?
Rahvus ei ole meil tõepoolest probleeme tekitanud. Pealegi on Mustvees palju segaperesid. Lastel on sõpru nii ühes kui teises koolis ja omavahel saadakse kenasti läbi. Mõnede meie kooli õpetajate lapsedki käivad eesti gümnaasiumis. On peresid, kus üks laps käib ühes, teine teises koolis. Pingeid pole kahe kooli vahel küll tunda olnud.
Kuhu Mustvee Vene Gümnaasiumi vilistlased edasi õppima on läinud?
Mitmetesse Eesti kõrgkoolidesse: Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, erinevatesse rakenduskõrgkoolidesse. Päris paljud on läinud ka pedagoogiks õppima ja nagu elu on näidanud, on mõnedki tulnud oma kunagisse kooli õpetajaks. Edasi õppima läheb enamasti 90 protsenti igast lennust. Mustvee ei suuda kahjuks noortele pärast lõpetamist tööd pakkuda, nagu see on ka mujal Eesti väikelinnades.
Kuidas on Mustvee Vene Gümnaasiumis lood eesti keelele üleminekuga mõnes õppeaines?
Sellega on meil hästi ning tagasiside nii õpilastelt kui ka õpetajatelt on olnud valdavalt positiivne. Esimese ainena sai hakatud kümnendas eesti keeles õpetama eesti kirjandust, millele sellel õppeaastal on lisandunud ka muusikatunnid. Mõlemaid aineid annab Jelena Putškova, kes on ühtlasi ka Mustvee muusikakooli juhataja. Üheteistkümnendas klassis on sisse viidud eestikeelne kunstiõpetus, kümnendas klassis eesti ajalugu ja kaheteistkümnendas ühiskonnaõpetus.
Millega teie kooli õpilased pärast koolitunde tegelevad?
Muusika, kunsti, spordiga jne. Lauldakse kooli kooris. Tüdrukute seas on viimasel ajal väga populaarne võrkpall. Sport on meil üldse au sees. Ja võimalused selleks on ideaalsed. Kaasaegne võimla on olemas ja hea jalgpalliväljak samuti. Loodame, et järgmise kooliaasta alguseks saame avada algklasside mänguväljaku, mis on peamiselt oma jõududega rajatud.
Mille poolest Teie arvates Mustvee Vene Gümnaasium eriline on?
Meie lastel on mitte ainult häid saavutusi aineolümpiaadidel ja spordis, vaid nad on üldse väga head lapsed – valdavalt siirad ja avameelsed. Koolikiusamisest ja pahatahtlikkusest me eriti midagi ei tea. Üks eripära on Mustvee Vene Gümnaasiumil kui vene õppekeelega koolil veel. Meie lõpetanutel on kolm keelt suus: vene, eesti ja inglise keel.
VAIKE KÄOSAAR
