„Mustvee vallas on sotsiaalkorterid, sotsiaalmaja meil pole. Loodame küll, et kunagi saame. Aga millal, ei oska arvata,“ rääkis Mustvee valla sotsiaaltöö peaspetsialist Tiina Tuur.
Vallas on 19 sotsiaalkorterit, kõik neist ei ole hõivatud, on ka vabu kortereid, kuhu inimesi saab paigutada kui tekib kiire abivajadus. „On toimetulekusaajaid, on neid, kel on õnnetuse pärast elamispinda vaja,“ rääkis Tuur.
Lõpmatuseni soodustusi teha ei saa
Mustvee vald ei üüri oma hädalistele eramajades pinda, seega ei pea ka abivajajad üüri maksma, aga kommunaalmaksed tuleb tasuda neilgi. Vald esitab elanikule tarbitu eest arve. Tiina Tuuri sõnul pole sotsiaalkorterid Mustvee vallas üldiselt väga kallid. Ainult Saare piirkonnas ja Avinurmes on need mugavustega majades.
„sotsiaalkorterites elavad inimesed taotlevad enamasti ka toimetulekutoetust ja saavad hakkama. Nad peavad ju kohanema ja elama nagu teisedki inimesed. Me ei saa neile lõpmatuseni mingeid soodustusi luua. Korteri pakume. Sellise abivajadusega pole niivõrd seotud töötus kui töövõimetus,“ selgitab sotsiaaltööspetsialist. Aga see pole iga kord nii, sotsiaalkorteritesse satuvad inimesed ka kui neil on tulekahjude järel vaja elamispinda.
„Loomulikult on ka neid mittesotsiaalseid inimesi, keda aitame. Mitte ainult, et elavad seal korteris, aga püüame õpetada ja suunata, et nad saaksid igapäevaeluga hakkama. Igas piirkonnas on sotsiaaltöötajad, kes neid jälgivad ja kui ta tuleb toimetulekutoetust taotlema, peavad tal kommunaalarved olema tasutud. Juba see, et ta maksab elektri ära ja toob arve sotsiaaltöötajale, on mõnel juhul edasiminek. Riiklik elatusmiinimum on 150 eurot täiskasvanu ja 180 eurot alaealise kohta, mis peab peale arvete maksmist kätte jääma. Kui tal on veel midagi vaja, siis nende vajadustega peabki tegelema sotsiaaltöötaja,“ rääkis Tuur.
Toidupanga abi lastega peredele
Sotsiaalkorterites elab nii töövõimetusega inimesi kui ka puudega pensionäre. Tööealised osalise töövõimega isikud käivad Jõgeval Töötukassas. „Möödunud aastal korraldas Töötukassa ka Mustvees tööharjutusi. Ega üks osa inimestest ei tahagi nii väga aktiivsed olla. Mõned tulevad ka selle 150 euroga toime. Kes toimetulekutoetust saavad, saavad ka riiklikku toiduabi. Toidupangast toob lastekaitsetöötaja Jõgevalt toidupangast toiduabi, aga see on suunatud ainult lastega peredele. Riiklik toiduabi on iseenesest vana süsteem. Toimetulekutoetuse saajatele ja kodututele suuremates linnades paneb riik kokku kaks korda aastas toidupakid. Varem, kui Punane Rist sellega toimetas, oli see suur abi,. Praegu on sellest järgi jäänud 16 kilo toiduabi paar korda aastas,“ selgitas sotsiaaltöötaja.
Kodutuid Mustvee vallas ei ole ning niisugusest öömajast, kui euro eest öö saaks veeta, ei oska Mustvee sotsiaaltöö peaspetsialist Tiina Tuur puudust tunda. „Katame selle vajaduse sotsiaalkorteritega ära,“ arvas ta. „Meil on korterid, kuhu saame neid mitmekaupa paigutada, mitmetoalises korteris on neil köögi kasutamise võimalus. Igas piirkonnas, välja arvatud Mustvee linn, on selline võimalus olemas,“ rääkis ta.
19 Mustvee valla korteris elab praegu 17 peret või leibkonda. Lisaks elamispinna võimaldamisele pakub vald elanikele veel sotsiaalnõustamist ning mitmesuguseid toetusi. Mustvee valla abivajavad lapsed leiavad kokkuleppe alusel peavarju ja abi Siimusti lastekeskuses Metsatareke või Tudulinnas Maria Minhofi juures.. Hooldekodud on Sotsiaal- ja turvakeskus Avinurmes, Mustvee Tervis Mustvees, ja Kääpa kodu Kääpal.
„Need on suhteliselt kallid asutused, ning kuna peame raha lugema, on osa Mustvee valla ligi 50st hooldekoduteenuse kasutajast paigutatud mujale. Loomulikult paigutame ka siia, oma asutustesse. Erihoolekandel on meie inimesi üle Eesti,“ rääkis sotsiaaltöötaja.
Kui aktiivne on Mustvee abivajaja? „Sellega on vist kehvasti üle Eesti. Kui on kohad, kus näiteks tegutseb Toidupank, kuhu kogunevad sageli abivajajad, saab osa tööst nende vabatahtliku panusega ära teha. Või kus on aktiivsed tööpraktika kohad, seal võivad jääda ka aktiivsemad koos käima, aga meil eriti niisuguseid võimalusi pole,“ arvas Tiina Tuur.
Alustatakse kodukohandusega
„Mustvees pole ka eriti kortermaju, igaüks askeldab oma aianurgas ja püüab kuidagi toime tulla. Et kehval järjel naabrimehele näiteks puude ladumise eest natuke makstakse on vist maakohtades üsna tavaline,“ tõi ta näite kogukonna toest.
Tema arvates on Mustvee vallal sotsiaalteemadega mõnevõrra keerulisem kui teistel, sest Mustvees on viimasel ajal tehtud päris palju suuri investeeringuid, nagu teed, veevärk ja Mustvee Tervise uus maja ja hulk objekte teistes piirkondades.. Seetõttu on sotsiaalsed teemad jäänud tagaplaanile, sest kõigele omaosaluse jaoks ei jätku. „Praegu alustasime kodukohanduse teemaga tegelemist. See puudutab ka valla kortereid, kus elavad puudega inimesed,“ ütles Tuur.
ANDRA KIRNA
