Esmakordselt ehitati Mustveesse piirivalvekordon 1923. aastal. Taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel kohandati Omedus kordoniks kunagine sibulahoidla ja Ninasis omaaegne postijaam. Nendes hoonetes puuduvad piirivalvuritel kaasaegsed töö- ja elutingimused. Seetõttu tekkis vajadus tänapäevase kordoni järele, mille ehitamiseks peeti sobilikuks Pihkva tänaval Mustvee sadama läheduses asuvat maa-ala. “Kuhu kordonid ehitada, otsustame riskianalüüse ja tulevikuperspektiive silmas pidades,” selgitas Piirivalveameti peadirektor kolonel Roland Peets. “Kordoni maksumuseks on ligi 40 miljonit krooni. Raha eraldati Euroopa Liidu abiprogrammidest, mis on välja töötatud välispiiri valve tõhustamise eesmärgil,” teatas piirivalvejuht.
Mustvee kordon on aktsiaseltsil Eesti Ehitus juba kuues piirivalvele ehitatav objekt. “Kordonid oleme ehitanud Luhamaale, Mustjõele, Alajõele ja Narva-Jõesuusse. Möödunud nädalal andsime aga tellijale üle Tallinnas asuva piirivalve lennusalga hoone,” lausus firma divisjonijuht Alo Tamm.
Euroopa Liidu idapiiril
Kirde piirivalvepiirkonna ülema kolonel Aimar Kössi sõnul sisustatakse Mustvee kordoni kahekorruselisse peahoonesse teenistus- ja olmeruumid, õppeklassid, ruumid toitlustamiseks ja sportimiseks. “Kordoni ehitamisel on mõeldud sellele, et piirivalvurid saaksid oma tööülesandeid täita ning pärast teenistust ka puhata, uut energiat koguda. Kordoni territooriumil hakkavad paiknema ka hooned transpordivahendite hoidmiseks, plats, kuhu saab randuda hõljuk, ja aedikud kahele teenistuskoerale. Mustvee kordoni personal komplekteeritakse Omedu ja Ninasi kordoni senistest töötajatest.”
Peagi ametist lahkuv siseminister Kalle Laanet ütles, et tunneb rahuolu sisejulgeoleku töötajate töötingimuste paranemisest. “Nii saab piirivalve rohkem meie riigi turvalisusesse panustada. Peipsiäärsete piirivalvurite professionaalsusest sõltub ka kogu Euroopa Liidu julgeolek, sest Eesti ja Venemaa piir on ühtlasi Euroopa Liidu idapiir,” lausus siseminister.
“Igati kiitust väärib riigi otsus ehitada piirivalvekordon just Peipsi järve äärse regiooni pealinna Mustveesse. Samuti on hea, et kordonimaja sobib hästi kokku Mustvee arhitektuuristiiliga,” märkis maavanem Aivar Kokk. “Praegu on Peipsi piirivalvurid täitnud oma põhikohustust Eesti Vabariigi ees, tegelnud eluohtlikku olukorda sattunud kalurite päästmisega ja olnud abiks ka mitmete ürituste, näiteks Kalevipoja Uisumaratoni korraldamisel. Kui Mustvees valmib reisi- ja jahisadam ja Omedus kala- ja kaubasadam ning Venemaalt laevad saabuvad, laieneb nende tööpõld veelgi, ” ütles ta.
Muutus linnaelus
Ka Piirivalveameti peadirektori Roland Peetsi sõnul oli kordoni ehitamine Mustveesse mõttekas seetõttu, et kõigi eelduste kohaselt hakkab tulevikus läbi selle linna kulgema laevaühendus Eesti ja Venemaa vahel. “Meil on märksa ökonoomsem teenindada piiri ületavaid laevu Mustvee kordonis, mitte mõnes kaugemas paigas.”
Küsimusele, kas Eestis piirivalvureid ikka jätkub, vastas kolonel Peets: “Personaliküsimused on praegu tõsine teema igale organisatsioonile. 7. märtsil vabariigi presidendi poolt välja kuulutatud ja 1. juulist rakenduv uus teenistusseadus tagab meile senisest soodsamad võimalused töötajate ametissevõtmiseks. Näiteks pole enam kohustuslik enne piirivalvesse tulekut kaitseväes aega teenimas käia.”
Mustvee linnapea Gennadi Kulkov on seisukohal, et piirivalvurite tööletulek muudab linna igapäevaelu märksa aktiivsemaks ja nooruslikumaks. “Ehk loob mõnigi piirivalvur endale Mustvees pere ja rajab siia püsiva kodu,” avaldas linnapea lootust.
JAAN LUKAS
