Teisipäeval andsid Mustvee 13-liikmelise linnavolikogu kaheksa liiget — Evdokia Abakanova, Ignati Aganitš, Anatolia Lunina, Andres Kivimurd, Lembit Kivimurd, Tatjana Kudina ja Ivan Tarelkin ning Sergei Uleksin — taas kord umbusaldama Mustvee linnapead. Mati Keppile on see Mustvee linnapeana teine umbusaldusavaldus. Põhjuseks tõid umbusaldajad linnapea nõrka koostööd volikoguga ning sedagi, et mitmed dokumendid, näiteks majandusaruanne esitakse volikogule tutvumiseks liiga hilja nii öelda viimasel minutil.
Samad umbusaldajad – Tatjana Kudina, Evdokia Abakanova, Anatolia Lunina ja Ignati Aganitš – tõid nõrga koostöö volikoguga välja ka kevadisel umbusaldusavalduse esitamisel. Tookord võtsid nad oma avalduse tagasi.
Mustvee eelmist linnapead Gennadi Kulkovi umbusaldasid toona ka praeguse linnapea umbusaldusavaldusele alla kirjutanud Evdokia Abakanova, Ignati Aganitš, Andres Kivimurd, Lembit Kivimurd
Paraku peab avalikkus taas lugema ajalehtedest Mustveest kui kaklevast depressiivsest Eesti linnast. Vaevalt see meelitab turiste puhkama või nädalavahetust veetma. Linna usaldusväärsusele mõjub pidev võimuvõitlus halvasti.
Hoopis hullem on, et ebastabiilsuse tõttu võib Mustvee ilma jääda nö. sajandi investeeringust ehk sadamast. Selle taga on aga järgmised investeeringud, sest sadama tulek on signaaliks paljudele ettevõtjatele, et Mustveesse tasub tulla.
Vooremaa tegijad on jätkuvalt veendunud, et Mustvee on väsinud vihkamisest. On vaja stabiilsust. Ovaalse laua taga on võimalik omavahelised erimeelsused selgeks rääkida ilma pideva tapluseta.
Ja veel – võimu pööramine enne kohalikke valimisi pole pöörajatele vähemasti viimasel ajal küll kasu toonud – 2005. aasta juunis umbusaldati Jõgeva linnapead Viktor Svjatõsevi, kes kogus hiljem sügisestel kohalikel valimistel rekordarvu hääli. Võimupöörajate “saak“ jäi aga üsna nigelaks.
16. juuli 2009
