Olete tähele pannud sihitult “hängivaid” noori Mustvee Konsumi ümber ja kaubanduskeskuses? Neil polnud seni pärast tunde õieti kuhugi minna, kuid sellega on nüüdsest lõpp, sest reedel tegi linna vastrenoveeritud kultuurikeskuses uksed lahti vabatahtlike asutatud noortekeskus, mille valmimiseks pole kulutatud sentigi.
Mittetulundusühingusse (MTÜ) Peipsikad kuuluvad vabatahtlikud otsustasid kaks kuud tagasi, et kultuurikeskuse kasutamata ruumides võiks tegutseda noortekeskus. Just oma ruumidest on Mustvee noored palju rääkinud, taolise kooskäimispaiga järele oli vajadus ammu. Puudusid vaid koht, inimesed ja raha ruumide elementaarseks sisustamiseks.
Kõiki haaras tegutsemislust
Kõigepealt tuli mõte raamatukogust vabaks jäänud ruume Jõgeva Majandusühistult noortekeskusele küsida Janek Romanovitšil. Idee kasutusele võtta kultuurikeskuse vabad ruumid, kuhu ka väljast eraldi sisse pääseb, pakkus välja Mustvee uus kultuurijuht Ilona Vaagen. Koha üle vaadanud peipsikad leidsid, et see paik on palju parem.
Kultuurimaja renoveerimisega kaasnes ka mööbli uuendamine. Vana leiab aga kasutamist noortekeskuses. Osa vajalikke asju tõid peipsikad ja teised noorte käekäigust hoolivad linnakodanikud ka oma kodudest.
“Kõik soovisid keskuse avamisse panustada ja pakkusid meile kõikvõimalikke asju, sellist õhinat ja tegutsemislusti pole ma Mustvees ammu täheldanud,” märkis MTÜ Peipsikad liige Aive Tamm. Tema sõnul on kõige olulisem asjaosaliste soov midagi ära teha. “Me teame, et linnal pole raha ja kindlasti ei ole meie eesmärk vahendeid valimata linnale survet avaldada,” tunnistas ta.
Noortekeskus kultuurimajale ruumide eest renti ei maksa. Ka pole keskusel eraldi elektriarvestit. Need kulud katab Mustvee linn. Linnapea Urmas Laur ütles, et noortele oli kooskäimise ruumi vaja ja see on nüüd olemas. “Kuidas keskuses tegevus käivitub, näitab aeg,” lisas ta.
Kaasa löövad professionaalid
Mustvee kultuurikeskuse noortejuht Tiia Tarto on ainus, kes selle töö eest osaliselt ka palka saab. Tema peale on jäänud ka juhendajate koordineerimine. Tarto hoolitseb selle eest, et noortekeskuses hakkaks iga päev olema üks täiskasvanu. “Tegelesin noortega ka varem. Praegu on see minu töö ja ma teen seda rõõmuga,” tunnistas ta. Tema hinnangul puudus seni Mustvees noortel koht, kus pärast kooli koos olla ja midagi ette võtta. Nüüd loodab ta, et igas vanuses ja mõlemast rahvusest noored hakkavad siin koos käima. Kuidas keskus käima läheb, kuidas see omaks võetakse, selgub aja jooksul.
Tarto tõdes, et üksi ei suudaks ta midagi. “Meie vabatahtlike rühm on fantastiline,” kinnitas ta.
Teine professionaal, kes samuti nõustus keskuses kaasa lööma, on MTÜ Peipsikad juhatuse liige, Mustvee linnavalitsuse sotsiaalnõunik Age Mitt. Tema hinnangul polnud noortel kohta, kus kasvõi bussi oodata.
Janek Romanovitš Peipsikate juhatusest ütles, et noortel peaks Mustvees turvalisem olema.
Enely Rodima tahab anda endast parima, et noortel oleks tegevust. Lisaks löövad keskuse tegemistes kaasa veel kultuurimaja juhataja Ilona Vaagen, Peipsikate liige Aive Tamm, raamatukogu juhataja Laidi Zalekešina.
Keskuse uks on lahti kella 14 kuni 18ni. Just selle aja peab noortele sisustama valves olev täiskasvanu. Tema mõtleb ka välja, mida neile igal päeval pakkuda. Ideid jagub vabatahtlikel piisavalt. “Kõik, kelle poole ma pöördusin ja palusin mõelda sellele, millega nemad noorte aega saaksid sisustada, lubasid seda teha,” rääkis Tamm
Laidi Zalekešina aitab noortel raamatutemaailma mõista. Ja kui kultuurimajas on olnud teatrietendus, siis lahatakse koos seda ning leitakse üles sõnum, mille see lavalugu Mustveesse tõi. “See on väga oluline,” kinnitas Tamm.
Ideid jagub
Teisipäeval noortekeskuse ruumidega tutvumas käinud linna mõlema kooli õpilasi huvitas kõigepealt keskuse lahtiolekuaeg. Noorte hinnangul jääb see küllaltki lühikeseks. Tiia Tarto lubas, et kõike on võimalik tulevikus muuta.
Mustvee Gümnaasiumi abiturient Merili Mitt pidas keskust väga oluliseks ja vajalikuks. “Keskuses saab sõpradega koos olla, vajadusel ka õppida, bussini jäävat aega parajaks teha, aga ka koos midagi huvitavat ära teha,” tõdes ta. Merili hinnangul saavad kahe kooli õppurid noortekeskuses suhelda, samuti paraneb keeleoskus.
Kindlasti kujuneb keskuses välja oma initsiatiivrühm, kes hakkab ka ise üritusi korraldama. Veel on vabatahtlikel idee, et kui huvilisi jagub, võiks proovida ka bändi tegemist. Samuti saaks õpetada noortele lihtsamate pillide käsitsemist, projektide koostamist ja elluviimist, teatrikunsti, mõtiskleda keskkonnaga seotud teemade üle jne. “Kindlasti püüame tekitada noortes huvi kultuuri ja kodukoha vastu, et kasvatada publikut kultuurimaja üritustele ja siduda üks pisike osa nende hingest igaveseks Mustvee külge,” rääkis Tamm.
Noortekeskuse põrandatele tuleks veel hankida vaibad ning tekitada juurde mõned istumiskohad. Selleks tuleb peipsikatel projekte kirjutada. Kindlasti tuleb kõigepealt korda teha üks ruum ning hiljem ka teine.
Samuti tuleks hakata mõtlema tegevustele ning selleks tuleks samuti projektidest raha taotleda.
Noortekeskust püüti Mustvees samas paigas avada ka neli aastat tagasi, kuid tookord ei õnnestunud see rahapuuduse tõttu.
Kahe kooli lapsed saavad kokku
Mustvee linnapea Urmas Lauri sõnul on väga oluline, et kahe kooli lapsed keskuses kohtuvad. “Ega Mustvee Gümnaasiumi lapsed niisama ju Mustvee Vene Gümnaasiumi ei lähe, pidepunkt tuleb kusagil mujal leida,” tõdes Laur. Kindlasti saavad erinevate koolide lapsed kokku treeningutel suures spordisaalis. Ka Mustvee Betaania kogudus on korraldanud lastele üritusi. Kindel kokkusaamise koht noorte oma keskuse näol on aga linnapea hinnangul hoopis midagi muud.
Sihitult hulkumise ajal võis tekkida igasuguseid mõtteid
MTÜ Peipsikad juhatuse liige, Mustvee linnavalitsuse sotsiaalnõunik Age Mitt ütles, et sihitult poes ringi hulkuvad noored häirisid ka kaupluse tööd.
“Nad istusid bussijaamas ja olid Konsumi poes soojas. Kevaditi ja sügiseti olid nad väljas. Kamba peale võis tekkida igasuguseid mõtteid ja need kõik ei pruukinud üldse head olla,” nentis ta.
Eri vanuses noorte kooskäimise koht
MTÜ Peipsikad juhatuse liikme Janek Romanovitši hinnangul haakus noortekeskuse rajamise idee Mustvee turvakaamerate projektiga, sest mõlema eesmärk on turvalisus. Tema sõnul on noortekeskus ideaalne koht, kus ka erinevas vanuses noored koos saaksid käia. “Mida rohkem nad suhtlevad, seda parem,” kinnitas ta.
i
HELVE LAASIK
