Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis saab aprilli lõpuni näha Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseumi kogudel põhinevat näitust, mis kuulub maakonna väikemuuseume tutvustavate näituste sarja. Samas sarjas on end Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis kui maakonna keskmuuseumis esitlenud näiteks Tabivere Vallamuuseum, Saare Kalevipoja Muuseum, Põltsamaa muuseum, Nurga kodulootoad jt.

Oma rikkalikest kogudest sai vanausuliste muuseum Palamusele tuua mõistagi vaid väikese osa. Kui muuseumi koduks olevas Mustvee Vene Gümnaasiumi huvimajas on mitu tuba sisustatud vanausuliste kodudest pärit mööbli ning majapidamis- ja kalapüügiriistadega, siis Palamuse näituse ehteks on rõivanäidised, samovarid ja vanausuliste kodudele iseloomulikud tikitud käterätikud.

 “Tikitud rätikud olid majas aukohal,” ütles Mustvee Vanausuliste Muuseumi juhataja, Mustvee Vene Gümnaasiumi õpetaja Larissa Korobova. “Igas peres olid need ise mustriga, mida pärandati põlvest põlve. Tikitud rätikud on küll kallid perekonnareliikviad, aga tasapisi on neid hakatud muuseumi ära andma. Nii jäävad need alles ja jutustavad siinsete vanausuliste lugu edasi tulevastele põlvedele.”

Oma pere muster tikiti ka särkidele. Venekeelse “kosovorotka” jaoks Larissa Korobova teada paremat eestikeelset vastet polegi kui “vene särk”. Palamusel võib näha meeste särki, naiste särki ja punast sarafani ning musti rituaalrõivaid, mida naised kandsid vaid kirikus jumalateenistuse ajal. Kirikusse tuldi tavarõivastes ning vahetati need vastavas riietusruumis rituaalrõivaste vastu. Pärast teenistust tehti läbi vastupidine protseduur.

Kirikute linn

Kõige enam on näitusel esindatud aga muuseumi kunstikogu. Näha saab Raja külast pärit jõhvilase Jevgeni Kolpakovi, Kallastel elava Aili Kivisaare, noore Sillamäelase Aleksei Miltšakovi, Mustvee kunstikooli õpilase Marianne Pärna ja Larissa Korobova enda taieseid, millel kujutatud Mustvee ja selle ümbruse kirikuid, sadamaid, Peipsi järve, maastikke ning lilli.

“Mustvee ongi ju kirikute linn: omal ajal oli seal koguni seitse, praegu aga viis kirikut,” ütles Larissa Korobova. “Jevgeni Kolpakov käib suviti tihti meie kandis maalimas ja nii on sündinud ka muuseumi kogus olevad tööd. Aleksei Miltšakov osales aga koolipoisina ühel meie korraldatud rahvusvahelisel konkursil ning jättis lihtsalt oma tööd — need kujutavad Raadna kandi vaateid — muuseumile. Oma töödest võtsin kaasa lillemaalid: olen kogenud, et pojengi-, kibuvitsa- ja sireliõisi kujutavate piltide ees jäävad eestlased tihti pikemaks peatuma.”

Ju siis tekitab just nende n-ö vanaema koduaiast tuttavate õite nägemine paljudes positiivseid emotsioone.

Kakskümmend aastat

Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum on tegutsenud juba paarkümmend aastat.

“Esimese fotodel põhineva näituse panime üles tõesti kakskümmend aastat tagasi, koduloolist materjali hakkasime koos õpilastega koguma aga viis aastat varem,” ütles Larissa Korobova.

Nii et Peipsi ääres elavate vanausuliste kultuuri ja elulaadi jäädvustavat materjali on Mustvees talletatud juba päris pikka aega. Vanausulised ise on seal elanud aga sajandeid. 1920.-1930. aastatel ulatus Eestis elavate vanausuliste arv 10 000 inimeseni. 1940. aastal saadeti Eestimaa Vanausuliste Koguduste Ühendus laiali 1995. a selle tegevus küll taastati Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu nime all, aga vahepeal oli vanausuliste arv olulisel määral kahanenud. 2000. aasta 1. jaanuari seisuga oli neid ligikaudu 5000. Praegu tegutseb Eestis 11 vanausuliste kogudust. Neist üheksa, sealhulgas Mustvee ja Kükita, on pomoorlaste, ning kaks, sealhulgas Rajaküla fedossejevlaste kogudused.

RIINA MÄGI