Vee alt ammutatava soojusega plaanitakse hakata kütma hooneid Mustvee linnas. Selleks on Mustvee linn liitunud Läänemere äärseid riike hõlmava programmiga Public Energy Alternatives ehk PEA programmiga.
i
Juuni alguses kogunesid Võru maavalitsuse hoonesse mitmed suurprojektiga ühel või teisel moel seotud inimesed, kes rääkisid taastuvenergia kasutamisest laiemalt. Ühe teemana käsitleti Mustvees plaanitavat veealuse soojusenergia kasutamist hoonete kütmiseks.
Strateegiaid projekti kaasatud piirkondade jaoks on vaja selleks, et inimesed ei teeks töid ja investeeringuid vales järjekorras. Eesmärgiks on vältida ehitusvaldkonnast teada olevaid juhtumeid, kus hoones sees tehakse ära uhke euroremont, kuid jäetakse vahetamata katus. Esimesed sügisvihmad aga nullivad ära kogu eelneva remondi ja selleks kulutatud raha.
Katlamaja renoveerimine või Peipsi soojus?
Mustvee linna soojamajanduse probleemidest rääkinud maaülikooli doktorandi Juri Froripi sõnul on ühe strateegia kohaselt vaja põhjalikult uurida võimalusi Mustvee linna katlamaja renoveerimiseks koos linna soojusvõrgu ümberehitamise võimalusega. See omakorda nõuab selgitamist, millised on Mustveel võimalused ja kui palju on seal võimalikke kliente, kes oleksid edaspidi nõus tsentraalses katlamajas toodetavat soojusenergiat ostma, kui trass nendeni ulatuks. Praegu on Mustvee linna katlamaja võimsuseks 1,8 MWh, kuid tulevikus võiks see kasvada 3,1 MWh-ni. Katlamaja renoveerimine eeldaks ka põhjalikku kohalike ressursside uurimist. Praegu kasutatakse Mustvees kütteks hakkepuitu ning pakasega võetakse appi ka õliküte. Vaatamata kohaliku toorme kasutamisele, maksab soojusenergia megavatt Mustvees juba enam kui 1000 krooni.
Teine strateegia näeks ette Mustvee linna ülemineku järveveeküttele. Mustvee linn on PEA-programmi kaasatud pilootprojekti osalisena. Mustvee ühines programmiga 2009. aastal ja linnale on selleks eraldatud 110 000 eurot ehk 1,7 miljonit krooni. Kogu raha kulub uuringute läbiviimiseks.
Edaspidi sõltub paljugi sellest, kas ja kuidas õnnestub Mustvees kavandatav projekt ellu viia. Projekti kureeriva maaülikooli doktorandi Juri Froripi sõnul on taolise projekti realiseerimiseks vajalik, et asula, kuhu veeküttesüsteemi kavandatakse, asuks veekogule võimalikult lähedal. Samuti peab see veekogu olema piisavalt suur ja sügav. Veeküttele üle minna plaanival asulal peab kindlasti olemas olema küttesüsteemi jaotusvõrk.
Veealuse soojuse kasutamisel langeks toasooja hind märgatavalt. Sellepärast ongi Mustvee linnapea Urmas Laur võtnud kõige esmaseks eesmärgiks võidelda selle eest, et uurimisstaadiumis olev projekt ka reaalselt ellu viidaks.
Järve põhja torustik
Veekogudes püsib vee temperatuur aastaringselt plusskraadide juures. Mustvees tuleks järve põhja rajada kuni 12-15 hektari suurune kollektortorustiku süsteem, kaldale tuleb aga pumpla. Veekogudest soojusenergia ammutamise tehnoloogia ei ole midagi uut. Seda kinnitas Võrus ka Juri Frorip. Tema sõnul on sellise süsteemi kasutusele võtmiseks tarvis lahendada palju tehnilisi probleeme ja seetõttu ei saa hetkel veel rääkida, kui palju taolise projekti elluviimine maksma võiks minna. Üheks tõsiseks probleemiks on Peipsi külmumine talvel. Maailmas on sellised veeküttesüsteemid rajatud enamasti merepõhja, kus külmumine põhjustab vähem probleeme.
Froripi sõnul pole ka teada, kuidas muutub tulevikus elektrienergia hind. “Võib-olla on lähitulevikus elektri hind nii kõrge, et veeküttesüsteemile üle minemist pole enam mõtet planeerida,” tunnistas ta.
Mustvee linn paikneb pikal maa-alal piki Peipsi kallast ja võib-olla tuleb järveveeküttele üleminekul paigaldada järve mitu küttesüsteemitorustikku, et mitte vedada pikki ja kalleid soojustrasse. Mustveel on vajalik saada nõusolek ka Keskkonnaametilt, sest järvel toimub kalapüük ning samuti on Peipsi tugevalt turismiga seotud. Selline soojussüsteem kütab praegu Helsingit ja juba veerand sajandit Stockholmi. Urmas Lauri arvestuste kohaselt läheks üleminek järveveeküttele maksma umbes 40 miljonit krooni ehk üle 2,5 miljoni euro.
Torma prügilas võiks toota biogaasi
Kolmanda strateegia kohaselt võiks Mustveesse rajada mitu katlamaja, et vältida liialt pikkade trasside ehitamist. Samas võiks Juri Froripi sõnul toota sooja vett päikesepatareide poolt akumuleeritava soojusenergia abil.
Neljas võimalus on kasutada ära Torma prügila ressurss. Paraku on selle idee realiseerimine küllalt keeruline, sest Torma prügila asub Mustvee linnast üsna kaugel ja seal pole biogaasi tootmist planeeritud.
Frorip ei osanud öelda, kui pika perspektiiviga on kavandatud Torma prügila ekspluatatsiooniperiood. Kui selle pikkuseks on ainult 10-15 aastat, pole mõtet sellise variandi kallal pikemalt vaeva näha, sest Mustveed soojusenergiaga varustav lahendus peaks toimima aastakümneid.
Samas oleks Torma prügilas võimalik toota nii soojus- kui ka elektrienergiat. Prügila puhul kerkiks üles ka probleem, kuidas kasutada soojusenergiat suvel. Ühe võimalusena saaks sellega kütta näiteks puidukuivatit.
Uurimistöö tulemusena peab valmima Mustvee linna soojaga varustamiseks terviklahendus.
Linna majandus- ja arendusnõunik Peeter Saul pakkus Võru pressikonverentsil, et ehk tasuks sooja tootmise puhul lahutada kaheks eraldi tootmisüksuseks sooja tootmine ja soojusvõrk ehk trassid.
Eesti Maaülikooli energiaklassi rajaja Marek Muiste lausus, et kui katlamaja või ka katlamajade ja soojustrasside omanikeks on eraldi ettevõtted, tuleb soojusenergia tarbijatel kõigi nende ettevõtete tegevuskulud ja kasumiosa ikka kinni maksta. Kui soojatootjad ja trasside omanikud lahutada, võiksid trassid kuuluda sajaprotsendiliselt omavalitsustele. “Sellise lahenduse puhul väheneb hinnasurve soojatarbija rahakotile,” tõdes Muiste.
Euroopa Liidu käesoleva finantsperioodi lõpuks peab olema selge, kas Mustvee linn võiks tulevikus ammutada soojusenergiat Peipsist või sobib sellele väikelinnale mõni muu lahendus.
Public Energy Alternatives ehk PEA programm
*21 partnerit 6 riigist: Soomest, Eestist, Lätist, Leedust, Poolast ja Saksamaalt
*Projekti raames on kuue riigi peale jagada kolm miljonit eurot
*Eesmärgiks on rakendada seda pikaajalises perspektiivis — 25-30 aastat
*Projekti kaasatud alad hõlmavad 20 000 ruutkilomeetrit, kus elab üle 400 000 inimese
*Suurim projekti kaasatud piirkond, mille strateegiat momendil välja töötatakse, hõlmab enam kui 6000 ruutkilomeetri suurust ala
*Väikseim piirkond on Mustvee 6,64-ruutkilomeetrisel alal
*Elanike arvult suurimas projekti kaasatud Lahti piirkonnas on üle 200 000 elaniku
*Mustvees on umbes 1500 elanikku
*Järjest karmistuvad keskkonnakaitsenõuded sunnivad Euroopa riike üha laialdasemalt taastuvenergiaallikaid kasutusele võtma
*Euroopa Liit on vastu võtnud otsuse, mille kohaselt peavad CO2 heitmekogused 2020. aastaks 20 protsendi ulatuses vähenema
i
TOOMAS REINPÕLD
