Mustvee linna edasiminek ja Lohusuu valla tagurpidikäik

Peipsimaa naaberomavalitsustel Mustvee linnal ja Lohusuu vallal on looduslikku ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda arvestades igapäevase elu korraldamiseks ja tulevikuperspektiivideni jõudmiseks piisavalt sarnased eeldused. Paraku iseloomustab neid piirkondi viimasel ajal silmapaistvalt vastupidine areng. Kui Mustvee heakorrastatumaks, puhtamaks ja nüüdisaegsemaks saab, siis Lohusuus pole suudetud pärast viimaseid kohalike omavalitsuste valimisi, vaatamata peaaegu aasta möödumisele, täita ka elementaarsemaid ülesandeid, milleks kohalik omavalitsus vastavalt seadusele ja paikkonna tasakaalustatud käekäigu huvidele on volitatud ja kohustatud. Töökatest, nutikatest ja kodukanti armastavatest inimestest pole puudus Mustvees ega Lohusuus. Vastandlikud arusaamised omavalitsusjuhtide vastutusest ja prioriteetide tunnetamisest võimaldavad Mustvees edasiminekut, Lohusuus ja selle ümbruses aga põhjustavad paigalseisu või lausa tagasiminekut.

Üldsuse huvid esiplaanile

Piirkondade edendamine on hoolivust ja pühendumist nõudev ning üldsuse huvisid esiplaanile seadev. Üheks Mustvee omavalitsustegelaseks, keda Lohusuus kohalike juurte tõttu eriti hästi teatakse, on mitmekordne linnapea, staažikas linnavolikogu ja praegune linnavalitsuse liige Pavel Kostromin. Oma ehitusalastele kogemustele toetudes kureerib ta Peipsi pealinnas kauaoodatud unistuse – nüüdisaegse sadama ja uue silla ehitamist.

Kostromin on pidevalt korraldanud teede ja tänavate remonti, haljasalade hooldamist ja rajamist. Näiteks võiks tuua Konsumi-esise parkla, mis varem oli asfaldiaukudest koosnev plats. Paigaldatud on ka istepinke ning parandatud Peipsi järve ökoloogilist seisundit. Kostromin leiab aega kuulata inimeste muresid, süveneda  ettepanekutesse. Tulemuseks on paljude linnaelanike usaldus ja toetus. Väärikas eas linnakodanik Lidija ütles hiljuti allakirjutanu juuresolekul Paveliga vesteldes, et muutused paremuse poole on Mustvees sedavõrd tugevad, annavad juurde elujõudu ja suurendavad lootust, et linnas toimuvat on tulevikuski võimalik oma silmaga näha. Eakas daam mäletab, kuidas Pavel juba koolipoisina linna käekäigu teemalistel nõupidamistel osales, seal räägitut tähelepanelikult jälgis ja märkmeid tegi. Haridusolusid võimaldavad tal tunda kooliaastad tänases Mustvee vene gümnaasiumis, perekondlikud sidemed selle kooliga ja igapäevatöö omavalitsuses.

Mustvee on eeskujuks ka tõhusa meeskonnatöö poolest ning seal antakse oma ala asjatundjatele tegevuseks roheline tee. Kohalikku tausta hästi tundev Kostromin on heaks nõuandjaks ennast Mustveega mõned aastad tagasi sidunud linnapeale Max Kaurile, kes paneb olulist rõhku linna mainekujundusele ja on kutsunud Mustveesse silmapaistvaid inimesi erinevatest eluvaldkondadest.

Traditsiooniderohke, kuid ka uusi väljakutseid otsiv kultuurielu on Mustvees kahe avara silmaringiga ja veetleva naise, Laidi Zalekešina ja Valetina Jažõkova juhtida ja suunata. Hiljuti toimus Mustvee kultuurikeskuses rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuurifestival ja selles hoones avati ka kaalumuuseum.

Teod tulid kiiresti

Ka meie koduvallas Lohusuus on tunda olnud Peipsi pealinna ergast vaimu ja tegutsemistahet. Nimelt oli Pavel Kostromin neli kuud Lohusuu vallavanem. 

Tundes siinseid olusid ja inimesi, ei kulunud tal palju aega valla probleemidesse sisseelamiseks. Konkreetsed teod tulid kiiresti. Tänane kohalik võim Lohusuu vallas, eesotsas volikogu esimehe Tarmo Tomsoni ja vallavanem Anneli Kaasikuga on eelmise juhtkonna algatatud ja täideviidud ettevõtmistele suuresti pidurid peale pannud ja neid lammutamagi asunud: võeti maha ja koguni monteeriti lahti Pavel Kostromini vallavanematöö ajal paigaldatud turvakaamerad, mis võimaldasid saada ööpäevaringset ülevaadet korra- ja seaduserikkumistest, keskkonda austavast ja hoidvast käitumisest. Pärast seda ongi suurenenud hoolimatus prügi ja keskkonnajäätmetega ümberkäimisel ja aktiivseks on muutunud pikanäpumehed. Vaid mõnikümmend meetrit eemal olnud Tammispää turvakaamera asukohast on toimunud järjest mitu kütuse ja muu vara vargust . Kas see on kokkusattumus? Vaevalt küll, sest valvekaamerad võeti ju maha vallajuhtide käsul. Vallavolikogu liikmete küsimustele vastates oli Anneli Kaasik retooriline ja küsis, milleks üldse oli vaja turvakaameraid Lohusuu valla territooriumile üles panna.

Mahavõetud turvakaamerad, mis on juba ammu kinni makstud ega vaja enam mingeid täiendavaid kulutusi (ainult elektrit), vedelevad nüüd lihtsalt niisama. Vargused ja vandaalitsemised on samal ajal tunduvalt kasvanud. Ka väikesed lapsed teavad, et turvakaameraid on vaja turvalisuse tagamiseks.

Vallavalitsus hülgas ka Pavel Kostromini ajal algatatud plaani, mille järgi oleks nüüdisajastatud uus hoone vallavalitsusele ja perearstikabinetile. Mõistliku asjaajamise korral võinuks perearst võtta vastu patsiente ja vallavalitsus oma kodanikke juba ammu uutes ruumides. Vabaks jäänud vallavalitsuse maja, perearsti kasutuses olnud korteri ja maja, kus asub üürikorter, võõrandamise tulu eest saanuks tagasi maksta kas pangalaenu, suunata see raha kergliiklustee ehitusse või üldisesse valla arengusse kohaliku rahva heaoluks.

Hooldamata teed

Teehooldusega on praeguse vallavalitsuse ajal tegeldud pehmelt öeldes väga tagasihoidlikult ja näiteks kruusateid pole üldse hooldatud ega teeääri niidetud. Asfaldiauke parandati aga valikuliselt ja näiteks Saare teed pole üldse korrastatud. Teede lumest puhastamist ei ole meie valla juhtide arvates ka vaja üldse teha, sest kümne-viieteistkümne sentimeetrises lumes saavad autod vabalt sõita ja kevadel sulab ju lumi nii kui nii ära. Kui aga mõni eakas inimene soovib kas jalgsi, soome kelgu või koguni rattaga sõita igapäevaseid toimingid tegema, külla lähedasele või tuttavale, siis see nagu polekski omavalitsuse mure. Ja kevadistest päevastest plusskraadidest ning öistest miinuskraadidest põhjustatud lumest puhastamata teede lagunemisest ei tea vallajuhid ka kahjuks midagi. Selline on meie praeguste vallajuhtide “pädev” arusaam teede korrashoiust. Heakorra vaatevinklist riivas pikka aega silma võsa niitmata jätmine. Viimaks sai see töö siiski alustatud, ent kas selle töö tegemine enne talve, kui lehed langevad puudelt on ikka õige aeg?

Kujunenud olukorra põhjuseks ei saa olla valla ellu sisselamine, sest nii Tarmo Tomson kui ka Anneli Kaasik on Lohusuu valla juhtimisega juba pikka aega seotud. Küll aga leidsid uued vallajuhid juba ametiaja alguses võimaluse oma palkade tõstmiseks ja volikogu aseesimehe koha palgaliseks muutmiseks. Varsti pärast seda ilmusid vallajuhtide õuedele uued autod. Kas seda soodustas palgatõus, mõistagi täpselt tõestada ei saa, kuid oletatakse nii küll. Volikogu liikmed on aga ise näinud, kuidas naabrist vallaelanik ei saa enda õue puid maha panna, sest vallavanem hoiab oma kodu juures autosid nõnda, et sissesõit naabrite õuedele on raskendatud ja küttepuud tuli sellepärast lausa haljasalale panna. Küsimuse peale miks nii, vastas vallavanema abikaasa nahhaalselt, et see on nende koduõu. Kahjuks on vallavanema pere unustanud, et selle niinimetatud koduõue on nad lepinguga andnud avalikuks kasutuseks ja see “koduõu” on juba ammu valla raha eest tolmuvabaks muudetud. Eelmisel sügisel pinnati valla raha eest ära ka tänase vallavanema seesama “koduõu”.

Vaja kergliiklusteed

Kui praegune võimuliit püsib, on tänased vallajuhid Lohusuus võimul 2017. aastani. Mida sel ajal suudetakse korda saata või tegemata jätta, näitab aeg. Opositsioon jätab endale konstruktiivse kritiseerija rolli, sest ka konkreetsetele seaduserikkumistele ja tegematajätmistele valla juhtimises tähelepanu pööramise korral ei võeta isegi kirjalike järelepärimiste korral midagi ette. Vallavolikogu esimees koos oma meeskonnaga peab ennast ilmeksimatuks, kelle jaoks teiste inimeste ettepanekud ei ole isegi arutamist väärt. Omavalitsuspoliitiliselt käitutakse justkui kohalikud vürstid ja vürstinnad.

Koostatud kiri ei ole mõeldud ainult kritiseerimiseks ja halamiseks. Tahaksime tähelepanu juhtida sellele, et vallajuhid kaebamiste ja teistes vigade otsimise asemel pööraksid oma tähelepanu eelkõige valla edasiarendamisele ja heaolule, näiteks vee ja kanalisatsiooni ning kergliiklustee ehitamisele Lohusuust Mustveeni. Kahjuks on praegusel Lohusuu juhtkonnal sidemed Mustvee omavalitsuse esindajate, eriti Pavel Kostrominiga katkenud. 

Paljude lohusuulaste suhted Mustvee avaliku elu tegelaste ja kohaliku elu arendajatega on jätkuvalt head. Nii sai teoks ettevõtmine Kalahoov Mustvee linna päeval. Vastastikuste sidemete arendamisest on huvitatud ka linnapea Max Kaur.

Tulevikus on perspektiivikas kaaluda Lohusuu valla liitmist kiiresti areneva Mustvee linnaga, mis on arutlusel olnud juba mitu aastat. Ajalookonverentsil “Torma kihelkond 700” suhtus kahe Torma kihelkonda kuuluva omavalitsuse ühendamisse positiivselt oma ettekandes ka emeriitprofessor Ott Kurs.

i

TOIVO KIVI, EINAR HINNO, Lohusuu vallavolikogu liikmed

blog comments powered by Disqus