Laupäeval avati Mustvee linnapäeva raames kultuurikeskuses endise noortekeskuse ruumides kaalumuuseum. Tõsi, välja pole veel jõutud panna kogu Heino Lubja kogu, kuid ekspositsioon täieneb pidevalt.
Kaalumuuseumi taasavamisel kaaluti nõukaaegsel imikute kaalul pidulikult kahekuune Lisette Olli. Avamisele tulnud rõõmustasid siiralt selle üle, et suur osa muuseumi kogust on taas huvilistele näha toodud ja kaalud töökorras.
Ainulaadne kogu
Heino Lubja tütar Kairi Kaugema ütles, et Mustvee kaalumuuseum on pärast omaniku Heino Lubja majas toimunud tulekahju aastaid seisnud, eksponaate pole seni olnud kusagil välja panna. Kevadel tuli Mustvee praegune linnapea Max Kaur välja ideega muuseum uuesti avada. Koos Kairi Kaugemaga leiti, et see võiks kolida kultuurikeskusse, endise noortekeskuse ruumidesse.
Mustvee elanik, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm rõõmustas, et kaalud on päästetud, neid on võimalik näha ja üks väga omapärane muuseum, mille sarnast teist vähemasti Baltikumis ja Põhja-Euroopaski pole, on külalistele taas avatud.
Ka Mustvee vanausuliste muuseumi juhataja Larissa Korobova ütles, et kaalumuuseumi järele päriti sageli. Inimesed teadsid, et see kunagi tegutses, ning soovisid kaalusid näha.
Kui kellelgi on huvi tulla kaaludega tutvuma, siis peaks eelnevalt kokku leppima kas Mustvee kultuurikeskuse või raamatukogu töötajatega. Kui Kairi Kaugema on Mustvees, siis saab ta ise giidiks olla, aga vajadusel juhatab ekskursiooni ka keegi kultuurikeskuse või raamatukogu töötajatest.
Kaalud tuleks ka renoveerida, selleks peaks aga kirjutama uue rahataotlusprojekti. Samuti tuleks väiksemate kaalude eksponeerimiseks soetada vitriinid.
Kogu täieneb
Kairi Kaugema rääkis, et muuseumile on kaalusid juurde pakutud. “Olen vastanud, et mul pole neid praegu kuhugi panna, aga kui saate hoida, siis ehk mõne aja pärast leiame lahenduse,” ütles ta.
Kaalumuuseumis on ka üks niisugune kaal, kus mahub seisma klassitäis lapsi. See oli lastele väga põnev atraktsioon. Praegu jääb see kaal siiski muuseumi endisse asupaika, kuid hiljem loodetakse see samuti uude kohta kolida.
Heino Lubja kogu sai alguse O. H. Kaberi firmamärgiga 15-kilogrammise kandevõimega kaalust, millesse on valatud sõnad: “Kõige kõrgem auhind 1904”. See kaal ongi muuseumis aukohal.
Muuseum avati 1998. aasta 1. mail. Kaalumuuseumi asutaja Heino Lubja hukkus autoavariis 2001. aastal ja muuseumi majas toimus tulekahju 2006. aasta 13. juunil. Vahepeal näitas kaalumuuseumi eksponaate huvilistele peamiselt Heino Lubja perekond, kuid kevadel, sügisel ja talvel võttis ettetellimisel rühmi vastu Helju Repkina.
Muuseumi kollektsiooni kuulub kokku üle 120 kaalu, poolsada margapuud ja suur hulk mitmes suuruses kaaluvihte, samuti muud kaalude ja mõõtmisega seotut. Eksponaate on üle 1000 ja nende hulgas palju Eestis valmistatud kaale. Neist vanim on pärit 19. sajandi esimesest poolest.
i
HELVE LAASIK
