Kaheksa Mustvee ja seitse Jõgeva kodutütart otsustasid koolivaheajal kaheks päevaks Toomale Endla looduskaitseala kunagisse keskusse laagrisse tulla, et kaitsealaga lähemat tutvust teha.
Tegelikult käis idee lastele kaitseala tutvustada välja RMK Ida regiooni külastusjuht Eerika Purgel juba mullu detsembris. Algselt oli plaanis minna Endla järve äärde metsamajja, aga ilm seda kahjuks ei soosinud. Küll aga õnnestus lastel tegutseda looduskaitseala keskuse juures. Kaitseliidu instruktor-noortejuht Olga Jürma kinnitas, et nemad teevad meelsasti koostööd ja haaravad iga pakkumise lennult. Koostööd tehakse lisaks RMK-le ka Politsei- ja Piirivalveametiga, Päästeametiga, Keskkonnaametiga, omavalitsustega ning samuti mitmete seltsidega.
Enne töö ja pärast matk
Kohale jõudnud, tegid lapsed veidi õues tööd. Tuulte ja tormidega murdunud puud saagis RMK loodusvaht Viljar Purgel parajaks lõkkematerjaliks, mille üks rühm Linajärve ääres kohe ka ladustas. Parkimisplatsi juures olnud puud tõi kohale teine rühm ja kolmas rühm kaevas lahti värava, kustkaudu huvilised Männikjärve rappa viivale õpperajale pääsevad. Korrastati ka lõkkekoha juures asuvad välikäimlad.
Juba päeva alguses kimbutasid töötegijaid tuuleiilid ning üks lumepilv, mis kohati lausa rahepilv kippus olema. Töö sai tehtud täpselt lõunasöögi ajaks. Seekord olid kokad Valli Villems ja Marjana Maasik teinud mõnusa makaroniroa ja magustoiduks kohupiimavahu. Toit maitses oivaliselt.
Pärast lõunat tegid lapsed tutvust Endla looduskaitsealaga ja plaanis oli matk Männikjärve rappa. Kaasa sai võetud kirves ja oksasaag, et rajal ette jäävad oksad eemaldada.
Kodutütred said kaitsealast palju huvitavaid fakte teada. Alustati sellest, mida tähendab RMK ja milleks infotahvleid ja laudteid rappa üldse vaja on.
Räätsade eelised
Torni juurde jõudes ronisid paljud ka kõige kõrgemale platvormile, et sealt Männikjärve raba talvist ilu imetleda, vaikust ja rahu nautida. Paljud lapsed polnud varem talvel rabas käinud. Sellisel aastaajal ongi soos pisut keerulisem liikuda kui kevadel, suvel või sügisel. Meil oli kaasas ka kaks paari räätsasid ja kõik soovijad said proovida, kuidas nendega lume peal käia on. Julgemad tüdrukud tegid päris suure ringi. Sagedaste sulailmade tõttu oli lumi juba kokku vajunud ja kandis paremini, nii ei tulnud räätsade eelised võrreldes tavaliste matkasaabastega enam väga hästi esile.
RMK külastusjuht Eerika Purgel rääkis tüdrukutele, et räätsadega saab rabas käia ka kevadel, suvel või sügisel. Rabas kiiremini liikumiseks on räätsade pind piisavalt suur, raskus jaotub ühtlasemalt ja inimene ei vaju püdela turbasambla sisse ja saab kiiremini edasi. Kuid ikkagi tuleb väga jälgida sedagi, et räätsadega liikudes rabapinda ei kahjustataks.
Kui räätsad proovitud, asuti tagasiteele ja jäädi tõelise lumetormi kätte. Isegi Tooma talli noored traavlid seisid rahulikult söötme juures paigal ja ootasid tuisu möödumist.
Majja tagasi jõudnud, tõmmati pisut hinge, osa lapsi asus oma metsamänguvihikut täitma.
Seejärel tutvusid laagrilised Viljar Purgeli abiga alumisel korrusel asuva ekspositsiooniga. Kõige rohkem pakkus neile huvi Endla kaitseala makett ja loomulikult herbaariumid ning liblikate ja teiste putukate kogu. Lapsed uudistasid ka topiseid.
Hiljem vaadati kõik koos üleval filmi koprast ja teistest metsloomadest.
Pärast õhtusööki hakkasid tüdrukud Valli Villemsi juhendamisel lihavõttekaunistusi meisterdama. Lapsed nägid nendega palju vaeva, kuid lõpuks sai igaüks endale pisikese korvikese valmis.
Olga Jürma kinnitusel olid seekordsed laagrilised enamasti kõik alles esimest-teist aastat kodutütred, vaid üks Mustvee neiu, Merili Pärn, on tõesti staažikas.
“Suvel käime enamasti telkidega looduses. Paljudes kohtades on oma seltsimajad, kus ka kodutütardel võimalik oma üritusi korraldada. Näiteks on väga sobiv paik Kamari. Nad kutsuvad meid külla, nii saavad tüdrukud omavahel tuttavaks. Meie laagrid on mõnikord väga suured, näiteks suvelaagris on tavaliselt kuni 200 last. Nad tulevad maakonna erinevatest paikadest ja kolmandal päeval ei taha keegi enam koju minna, sest koos on väga tore olnud ja leitud on uued sõbrad,” rääkis Jürma.
Suvelaagrid peetakse viimasel ajal Udu talus, sest sealne peremees Mati Kärmas on noorkotkaste malevapealik.
Hiljuti korraldas Jürma Jõgeval oma rühma lapsevanematele koosoleku, et saada uusi ideid. Vanemad pakkusid ka oma abi. “Seda oli väga meeldiv kuulda,” tunnistas Jürma. Osa vanemaid on tulnud ka laagrisse lastega kaasa. Tegevust jätkub kõikidele ja tühja kõhu üle ei pea ka keegi kurtma. Nendest, kes näevad kogu tegevust, on kasvanud välja palju noortejuhte.
Tagasiteel tunnistasid kodutütred Olga Jürmale, et neile meeldis seekordses laagris kõige rohkem töövihik, mida tuli täita ja ka värvida. Veel jäid meelde järgmisel hommikul Endla looduskaitseala kohta täidetud töölehed. Väga lahe oli tüdrukute hinnangul ka laagri algus, kui tuli õues tööd teha. Keegi ei väsinud ja ilma üle kodutütred ka ei kurtnud. Samuti jäi neile meelde talvine rabaskäik ning tõeline koerailm matkarajalt tagasi tulles, kui tuisus kaaslasi vaevalt mõne meetri kaugusele näha oli.
Endla looduskaitseala
*Kaitseala jääb kolme maakonda —Jõgevamaale, Järvamaale ja Lääne Virumaale
*Tegemist on mitmekesise maastikuga ulatusliku ja tervikliku märgalakomplektiga Kesk- Eestis, Põltsamaa jõe keskjooksul, Pandivere kõrgustiku lõunanõlval
*Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
Põhiväärtused
*Ala põhiväärtusteks on märgade elupaikade mitmekesisus, Endla soostik ja allikad
*Elupaikade, eriti veeliste (märgade) elupaikade mitmekesisus: rabad, madalsood, õõtsiksood, järved, roostikud, allikad, jõed, lodumetsad, madal- ja siirdesoometsad, kõrgrabad ehk soometsad
*kaitstavad ja ohustatud liigid
*pikaaegsed uurimistraditsioonid ja seiretegevus
*loodusõppe- ja kaitseala tundmaõppimise võimalused
Tähtsad kuupäevad kaitse korraldamisel
*1939 kanti looduskaitse registrisse Sinijärve linnustiku kaitseala
*1980 loodi kohaliku tähtsusega Norra allikate ja Endla soo kaitseala
*1981 moodustati Endla-Oostriku sookaitseala
*1985 loodi Endla Riiklik Looduskaitseala
*1994 nimetati ümber Endla looduskaitsealaks</p>
*1997 nimetati rahvusvahelise tähtsusega märgalaks (Ramsari alaks)
2004 arvati Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka
*Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse
i
HELVE LAASIK
