Möödunud aasta eelviimasel päeval vabastas Mustvee linnavalitsus ametist gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd- Tarelkina, kes oli koolijuhina töötanud kaheksa aastat. Ta peab ametist lahtisaamise tegelikuks põhjuseks oma tegevust eestikeelse kooli allesjäämise nimel Peipsi pealinnas.
Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul oli linnapea Max Kauri koostatud käskkirjas nimetatud tema vabastamist töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. “Elektronkiri teatega vastavast käskkirjast saabus kooli ja minu isklikule meilile pärast kella 18. Linnavalitsuses oli meil välja saadetud kella 16 paiku. Tund enne tööpäeva lõppu teatati mulle, et mul on koolijuhina viimane tööpäev,” ütles ta.
Toimetusele teadaolevalt on Marianne Kivimurd-Tarelkinale Mustvee linnavalitsusest ette heidetud, et ta on soovitanud õpilastele jätkata pärast põhikooli lõpetamist õppetööd väljaspool Mustveed mõnes silmapaistvalt kvaliteetse õpikeskkonnaga koolis, näiteks Tartus Miina Härma või Hugo Treffneri gümnaasiumis või Jõgevamaa gümnaasiumis.
“Mõnele noorele olen seda soovitanud, et ta saaks tõeliselt mitmekülgse ja konkurentsivõimelise hariduse. Pealegi puuduvad Mustvee gümaasiumis erinevad õppesuunad. Mitmed meie koolis põhihariduse saanud noored on lõpetanud eliitkoolid medalitega. Samas võin ka Mustvee kooli kohta öelda, et siin töötavad avara silmaringiga, püsivad ja võimekad õpetajad, kellest paljud pikaajalise pedagoogistaažiga. Õpetajad on valmis andma endast parima. Kooli pidaja on aga Mustvee linn ja nii tuleb kohalikul omavalitsusel otsustada kooli käekäigu ja võimaluste üle siin gümnaasiumiharidust anda. Kool täidab linnavolikogu ja linnavalitsuse antud ülesandeid.”
Haridusteemalised mõttevahetused
Marianne Kivimurd -Tarelkina märkis, et Mustvee linnavolikogu eelmise koosseisu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehena viis ta läbi mitmeid avatud koosolekuid Mustvee haridusküsimuste arutamiseks. “Osalema olid oodatud erinevad osapooled, kõik huvilised. Vaeti kümneid variante. Päevakorda jäi lõpuks kolm või neli varianti. Linnavolikogu võttis vastu mitmeid hariduselu tulevikku käsitlevaid otsuseid. Mõni kehtis vaid nädala, mõni tühistati aasta pärast.
Viimasel ajal on mulle ette heidetud, et takistan Mustvee gümaasiumi liitmist Mustvee vene gümnaasiumiga. Kuni 2014. aastani oldi kohalikus omavalitsuses seisukohal, et õppeasutuste liitmine toimub Mustvee gümnaasiumi baasil. Nüüd on võetud eesmärgiks moodustada Mustvee vene gümnaasiumi eesti osakond.
Ma olen tõesti arvamusel, et eestikeelne kool, mis avati omal ajal Eesti Haritlaste Liidu eestvedamisel, peab Mustveesse alles jääma. Toetun ka suure osa eesti kogukonna seisukohale. Vilistlased koostasid kooli allesjäämiseks pöördumise riigikogule.”
Kivimurd-Tarelkina vaidlustab enda vabastamise Mustvee gümnaasiumi direktori ametist. “Kas vaidlustan töövaidluskomisjonis või kohtus, sõltub kompensatsiooninõudest. Kui lahendus võimaldab direktorina taas tööle asuda, olen seda valmis tegema siis, kui tunnen koolitöötajate, õpilaste, lapsevanemate ja kogukonna toetust,” lisas ta.
Kriitika volikogu aseesimehelt
Mustvee linnavolikogu aseesimees Evdokia Abakanova tõdes, et Mustvee on kiiresti arenev piirkond. “Loomulikult on hariduspoliitika meie linna võtmeküsimus. Mustvee linnavolikogu liikmed on veendumusel, et koolijuhina ei suutnud Kivimurd-Tarelkina kaitsta eestikeelset haridust reformide ajal. Linnavolikogu juhtis tähelepanu direktori juhtimis- ja majandamisstiilile. Eelmisel aastal tehti direktorile sellele tuginedes mitu hoiatust. Näiteks oli kummaline, et eemisel aastal polnud tema juhitava kooli gümnaasiumiosas ühtegi õpilast. Seega võiks öelda, et direktor ise lammutas gümnaasiumi. Hea hariduse andmisel pole direktori isik kõige olulisem. Usun, et direktori kohusetäitja Ade-Liis Soosaar, kes on kogenud pedagoog, saab hästi hakkama,” rääkis ta.
“Haridusreform, mis hetkel käib meie riigis, puudutab paljusid omavalitsusi ka meie maakonnas. Elame linnas, kus kaks keelt, kolm kultuuri ja viis kirikut,” toonitas Abakanova.
“Hariduse teemal on linnavalitsuse ja -volikogu liikmetega viimasel ajal vestelnud ka haridusminister. Oleme meelestatud positiivselt ja loodame lahendada kõik probleemid,” lisas ta.
Võimalikud ohud haridusreformile
Mustvee gümmaasiumi hoolekogu esimees Aive Tamm koolijuhi vabastamise sügavama põhjuse üle spekuleerida ei tahtnud. “Nüüd juba endise direktori töös on välja toodud mõningaid puudujääke, direktori vastuseid ei ole siiani aga kuulda võetud. Selles osas, mis puudutab kooli juhtimist ja laste arengu toetamist, leian ma, et direktor on lähtunud kooli ja laste huvidest. Kooli õpikeskkond on hea eelkõige tänu sellele, et kool on väike ja õpilased hoiavad kokku. Kool on kodudele lähedal, kõikide õpilaste eripära võetakse arvesse. Nende tugevusi märgatakse ja lapsed saavad areneda vastavalt sellele, mis on nendes erilist.”
Tamm leidis, et kuna senine koolijuht on olnud kursis Mustvee hariduselu muudatuste teemaga, siis on oht, et haridusreformi edasiste sammude juures tekib lünk reformi sisulises elluviimises, seda eelkõige Eesti kooli tulevikku silmas pidades. “Hariduses peab reform toimuma, muidu hakkab kannatama hariduse kvaliteet, sest linna eelarve ei võimalda üleval pidada kõiki tänaseid haridusasutusi ja tagada seal kvaliteetsed võimalused hariduse omandamiseks. Parimat varianti aga ei ole,” nentis Tamm.
JAAN LUKAS
