Mustveelasi on läbi aegade iseloomustanud töökus, eneseväärikus, hooliv ja armastav suhtumine oma kodulinna. Selliseid omadusi kannab endas ka hiljuti üheksakümne teist sünnipäeva tähistanud Linda Mänd. Peipsi pealinna vanim elanik on tulnud toime mitmetes vastutusrikastes ametites, pälvinud kaasinimeste usalduse ja lugupidamise.
Veel pensionieas rakendas ta oma teadmisi ja kogemusi ajaajamises Mustvee linnavalitsuses, mis kandis tollal teatavasti nime täitevkomitee. Praegusele linnapeale Max Kaurile andis aga elujõuline ja –räämus proua lubaduse elada vähemalt saja-aastaseks.
Linda Mänd istus sünnipäevaks kingitud lilledest lõhnavas toas ja rääkis fotoalbumeid sirvides oma pikast elust. “Kasvasin Põlvamaal Ahja vallas seitsmelapselises peres, meid oli viis tüdrukut ja kaks poissi. Isa oli sepp, kes tööst kunagi puudust ei tundnud. Külas elas mitmeid jõukaid taluperemehi ja hobused toodi ikka tema juurde rautada. Minu lapsepõlv oli õnnelik, esimesed kooliaastad möödusid Ahja kuueklassilises koolis. Suvel käisin, nagu toonased maalapsed ikka, karjas,” rääkis naine.
Keskhariduse sai Linda Tartu tütarlaste gümnaasiumis, mis asus Riia ja Karlova (praeguse Kalevi tänava) nurgal. Et kooli direktori nimi oli Jaan Roos, kutsuti gümnasiste “roosinupukesteks”. “Sellest koolist saadud hea haridus on aidanud mul hakkama saada mitmes ametis,” tunnistas eakas daam.
Ülemuseks Siim Kallas
Ühel fotol istub Linda Mänd mootorrattasadulas. “Mootorrattaload sain siis, kui töötasin Ahja metsapunktis raamatupidajana. Mulle meeldis tsikliga ringi sõita,“ meenutas ta. Jõgevamaal oli Linda esimene töökoht Torma metsapunktis, kuhu oli suunatud tööle ka tema vanem vend.
“Mustveesse kolisin 1951. aastal. Linnas elas rohkesti nii eestlasi kui venelasi. Paljud majad olid aga sõja ajal maha põlenud või tugevalt kannatada saanud, seepärast tehti linnas pidevalt taastamistöid. Esimese kodu rajasime koos abikaasaga Benito Agirre tänaval. Töötasin esmalt tarbijate kooperatiivis, seejärel raamatupidajana Mustvee lasteaias. Raamatupidamisalased teadmised ja oskused omandasin peamiselt igapäevatöö käigus. Mõnda aega töötasin pesuõmblusvabrikus “Virulane”, kus juurdelõikamiseks materjali ette valmistasin. Seejärel sai mu töökohaks Mustvee hoiukassa, kus mind varsti juhatajaks edutati.”
Kohaliku hoiukassa tegevusest tuli Linda Männil tollal muide aru anda ka hoiukassade peavalitsuse juhatajale Siim Kallasele, kui too Mustvees ametivisiidil käis. “Tundub, et Kallas jäi siinse tegevusega rahule,” nentis Linda.
“Siim Kallas on üks arukamaid ja kogenumaid poliitikuid ka praeguses Eestis. Noored riigitegelased on üldiselt tublid, kuid neil võiks veelgi rohkem tegutsemistahet ja järjekindlust olla. Minu lapsepõlv möödus Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri ajal. Vaat nemad olid tugevad isiksused,” arutles mustveelanna.
Pensionipõlves linnasekretäriks
Linda Mänd oli juba pensionile jäänud, kui kohtus tänaval Elmar Petersoniga, kes oli aastatel 1959-1982 Mustvee linna täitevkomitee esimees, kuid keda kutsusti rahvasuus linnapeaks. “Peterson peatas mootorratta ja tuli minuga rääkima. Senine täitevkomitee sekretär oli lapsepuhkusele minemas ja ta kutsus sellesse ametisse mind. Miskipärast arvas ta, et olen ainus inimene, kes selle tööga korralikult toime tuleb. Kauplesime üsna kaua. Mõtlesin põhjalikult järele, kuid andsin lõpuks nõusoleku. Enne ametisse asumist tuli mind valida ka linnanõukogu rahvasaadikuks, sest toonane kord nägi nii ette.”
Linnasekretärina tuli Lindal tegelda kogu asjaajamisega täitevkomitees. “Ametnikke oli siis linnajuhtimises väga vähe, seepärast oli tööd võrdlemisi palju. Tarvis oli ära kuulata linnaelanike muresid. Muuhulgas registreerisin ka sünde ja surmajuhtumeid. Mäletan, et esimene laps, kelle mina registreerisin, oli Mustvee haigla peaaarsti Manfred Danilovitši poeg.”
Linda Männi mäletamist mööda pööras Elmar Peterson palju tähelepanu linna heakorrale. Tema ametiaastatel valmisid ka mitmed elumajad. “Lõplikult pensionipõlve pidama jäin linnapeaga üheaegselt. Mäletan, et saime Jõgeva rajooni täitevkomitee esimehelt Gori Valgurilt aukirja. Peterson sai kingituseks käekella, mina aga vihmavarju.”
Hobideks laulmine ja käsitöö
Kooris laulma hakkas Linda Mänd juba Ahjal elades. “Koorilaulu harrastamist jätkasin Mustvees ja selle hobiga tegelesin nelikümmend aastad. Mind valiti ka koorivanemaks Iseäranis pidulike ja rõõmsate sündmustena on mõistagi meelde jäänud laulupeod.”
Laulda meeldib Lindale veel nüüd, kõrges vanuseski. Kahe aasta eest, oma üheksakümne aasta juubelil, oli ta samuti tubli laulja. Mitme lemmiklaulu sõnad on vanaproua oma märkmikku üles kirjutanud.
“Minu hobiks on olnud käsitöö. Meeldinud on õmmelda ja kududa. Mitmeid kinda- ja sokipaare kudusin omaaaegsele Mustvee miilitsaülemale ja ka tema pojale, kes kaugele Nõukogude Liidu põhjaaladele armeeteenistusse läks. Ühelt Tartu maanteel elanud käsitöömeistrilt õppsin ära ka kangastelgedel kudumise. Nüüdseks olen ka mitu vaipa kudunud,” rääkis Linda Mänd.
Linnapeale antud lubadus
Linda abivalmidust kinnitab tema kauaaegne tegutsemine doonorina. Selle õilsa teo eest on ta saanud mitmeid tänukirju.
Praeguseks halvenenud tervis ei võimalda Linda Männil iseseisvalt linnas ringi liikuda. Kui Mustvee linnavalitsus eesotsas linnapea Max Kauriga teda 92. sünnipäeval kodus õnnitlemas käis ja valgete roosidega kaunistatud suure šokolaadikarbi kingituseks tõi, palus linnapea Lindal elada vähemalt saja-aastaseks. “Kõik pole enda teha, kuid eks ma püüan,” lubas Peipsi pealinna eakaim elanik. .
Linda Männi elukäik
*Sündinud 10. augustil 1923 Ahjal
*Õppinud Ahja kuueklassilises koolis
*Lõpetanud Tartu tütarlaste gümnaasiumi
*Raamatupidajate kursused
*Raamatupidaja Ahja metsapunktis, Torma metsapunktis, Mustvee tarbijate kooperatiivis, Mustvee lasteaias
*Mustvee hoiukassa juhataja
*Mustvee linna täitevkomitee sekretär 1977-1982
*On olnud pikka aega doonor
*Hobideks laulmine ja käsitöö
*Pälvinud aukirju, tänukirju ja tunnustusmeeneid mitmetel ametikohtadel töötamise, koorilaulu edendamise ja doonoriks olemise eest
*Lesk
*Kaks poega
*Seitse lapselast
*Kolmteist lapselapselast
Olen temalt palju õppinud
Linda lapselaps Katri Parahhina ütles, et on alates neljandast klassist kasvanud vanaema juures.
“Õppisin temalt selgeks söögitegemise, näiteks kringliküpsetamise. Kunagi tellisid vanaemalt kringlit väga paljud mustveelased. Vanaema on pidevalt olnud heasüdamlik ja rõõmsameelne ning soovinud, et kõik omavahel hästi läbi saaksid. Temalt võivad kõik õppida ka rahulikkust ja sõbralikku meelt. Küllap on ka vanaema Linda pikaealisuse üks põhjusi tema hea iseloom ja positiivne ellusuhtumine.”
JAAN LUKAS
