Tänasest lehest võib lugeda loomasõbra murest, kes on sunnitud tõdema, et ta oma lemmikute eest enam vajalikul määral vastutada ehk hoolitseda ei suuda.
Kui majja on võetud kassid, keda on koheldud kui perekonnaliikmeid ja kellega lausa individuaalselt, igaühe karakterit arvestades ümber käidud, siis on äärmiselt kurb, kui kehva tervise pärast pikka aega kodust eemal tuleb olla, kedagi teist, kel aega nurrmootorite eest hoolitseda, aga ei leia. Omapead, ainsagi igapäevase kindla toidukorrata soojuse ja seltsiga harjunud loomi ju ei jäta.
Mõnede mitte väga loomalembeste arusaam, et kass püüab hiiri ja toidab ennast ise, on siinjuures lihtsalt küüniline.
Süüdimatute kahejalgsete tõttu poolnälga jäänud kodutuid hiirekuningaid kohtab siin-seal paratamatult nagunii, oma ainsaid sõpru selle kurva väega liita ei taha kasside senine peremees mingil juhul. Nii loodabki ta, et keegi tänase kassiloo lehest läbi loeb, hoolega aru peab ja otsuse teeb, et kui ta ka kõiki koduta loomakesi aidata ei suuda, siis saab ehk hulkurielust päästa need kolm või ühegi.
28. oktoober 2010
