Valitsuserakondade poliitikud räägivad iseäranis enne valimisi üksmeelselt, kui väga nad hoolivad lastega peredest. Paraku ei ole selle valitsuskoalitsiooni ajal sõnadest suurt kaugemale jõutud. Tõsi, sel suvel tõusis mõnevõrra kolmanda ja enama lapse toetus, kuid enamikus Eesti peredes kasvab üks või kaks last ja nende jaoks ei ole häid sõnumeid juba ammu kuulda.
Kitsikuses elavate perede lastele mõeldud nn vajaduspõhise peretoetuse reformi võib lugeda sisuliselt läbikukkunuks – naeruväärselt väikese summa ja alandava taotlemise korra tõttu on enamik peresid asjale käega löönud. Septembris sai antud toetust vaid kümnendik prognoositud peredest.
Elektri hind on viimase kaheksa aasta jooksul 80 protsenti kerkinud
Peagi möödub kümme aastat päevast, mil tõusis pere esimese lapse toetus. Peaministri üleolev suhtumine, et Lätis ja Bulgaarias olevat see toetus veelgi madalam kui siinsed 19 eurot, ei aita kuidagi meie peredel üha tõusvate toiduhindade ja suurenevate kodukuludega toime tulla. Üksnes elektri hind on Elektrilevi andmetel viimase kaheksa aasta jooksul ligi 80 protsenti tõusnud.
Valitsus, kes räägib sellest, et maksudega ei mängita, on tõstnud töötuskindlustusmakset ja käibemaksu ning kergitab järjekindlalt mitmeid aktsiise. Samas ei kavatse valitsus mingilgi määral tõsta lastetoetusi ega pakkuda peredele muid teenuseid, mis seda hinnarallit osaliseltki korvaksid.
Juba aastaid püsib riigipoolne toetus tasuta koolilõunale jonnakalt 70 eurosendi juures lapse kohta, mis on tagatud vaid põhikooli lõpuni. Justkui eeldatakse, et gümnaasiumis õppivad noored peaksid tööl käima ja raha teenima!
Ei mingit tasuta huviharidust!
Vaatamata riigieelarve kosumisele, ei ilmuta valitsus soovi taastada programm “Igale lapsele lasteaiakoht”. Viimane kurb uudis meie perede jaoks jõudis avalikkuse ette koos tulevase aasta riigieelarvega. Nimelt ei kajastu seal riigikogu valimistel antud ja koalitsioonilepingusse kirjutatud lubadus, et 2014. aastast asub riik lõpuks toetama laste huviharidust.
Täna on koolinoorte huviringide ja spordiringide kulud enamasti lapsevanemate kanda. Oma panuse annavad ka omavalitsused, kuid linnade ja valdade rahaline võimekus, samuti tahe laste arengut toetada on väga erinev.
Nii, nagu riik ei toeta lasteaedade ülalpidamist, ei rahasta ta ka laste huvitegevust. Seaduse järgi peavad kohalikud omavalitsused üleval pidama vaid nende omanduses olevaid huvikoole. Huviharidus on aga palju mitmetahulisem kui need vähesed muusika- ja spordikoolid, mis omavalitsustele kuuluvad. Seetõttu maksavad paljud lapsevanemad täies ulatuses oma laste huvialade eest. Seda aga vaid juhul, kui pere rahakott seda võimaldab. Kui ei, siis laps lihtsalt ei saa huviringi minna.
Enamiku anded jäävad välja arendamata
Täna on huvitegevusest kõrvale jäänud enam kui pooled õpilased. See tähendab, et meie laste anded jäävad valdavas enamuses välja arendamata. Ometi on just lapsed need, kes juba õige pea asuvad ühiskonda arendama ja majandust edendama.
Eesti riik on tulevikus täpselt nii jõukas, kui haritud ja terved on siinsed kodanikud. Riik saab vähesel määral mõjutada laste sündimist, kuid märksa suuremal määral saab ta mõjutada nende üleskasvamist. Ka rahvastikuteadlased väidavad, et riigi ülesanne on kohelda kõiki lapsi võrdselt. See puudutab nii hariduse andmist, lastetoetuste maksmist kui ka lastega peredele mõeldud tasuta teenuseid. Omavalitsuste ülesanne on pakkuda juurde vajaduspõhiseid toetusi ja teenuseid. Eesti riik liigub siin paraku vastupidises suunas, järjest kaugemale Põhjamaadest ja järjest lähemale Kreekale.
Nii kaua, kui me ei jõua lastega perede toetamisel sõnadest kaugemale ega sea eesmärgiks kindlustada iga laps hea haridusega, millest huviharidus moodustab olulise osa, ei tasu rikkamate riikide hulka jõudmisest unistadagi. Lootusetult hilja on öelda lastele 20 aasta pärast, et nüüd meil on raha, nüüd arendame teie anded välja. Pealegi ei ole meil ka 20 aasta pärast raha, kui me täna tulevastesse põlvedesse ei investeeri. Seega võib antud juhul kindlalt väita, et muna oli enne kui kana. Enne investeering, siis tulu.
Olen kahjuks jõudnud veendumusele, et seni, kuni püsib praegune võimuvahekord Toompeal ja valitsust juhib Andrus Ansip, meil viie rikkama riigi hulka asja ei ole.
i
URVE PALO, riigikogu liige, SDE
