Põltsamaa ühisgümnaasiumis anti möödunud reedel üle konkursi “Keeletegu 2014” pea- ja rahvaauhind. Seekord läksid mõlemad eesti keele e-õppe keskkonnale “Keeleklikk”, mille üks sisuloojaid Marju Ilves on Põltsamaa ühisgümnaasiumi vilistlane.
Keeleteokonkursi peaauhinna saaja otsustab ametis olevast haridus- ja teadusministrist ning tema eelkäijatest koosnev žürii.
“Valiku tegemine oli väga raske, sest kõik 18 nominenti tundusid olevat keeleteo tiitlit väärt,” ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.
Kõige tuumakamaks teoks pidasid ministrid siiski eesti keele e-õppe keskkonna loomist. Sama meelt oli rahvas, kes sai oma arvamust avaldada e-hääletuse teel. “Keeleklikk” kogus ühtekokku 898 häält. Järgnesid 877 häälega rootsikeelse eesti keele grammatika “Estniska från grunden” üllitamine ja 716 häälega piibli tõlkimine tänapäevasesse eesti keelde. 18 nominendi hulgas oli ka Põltsamaa ühisgümnaasiumis igal aastal peetav üleriigiline gümnaasiumiõpilaste kõnevõistlus “Kuldsuud”. See sai rahvahääletusel 223 häälega seitsmenda koha.
E-õppe keskkond “Keeleklikk” on mõeldud neile, kes keele õppimist nullist alustavad. Peale sisu autorite, kirjastaja Leelo Kingisepa ja Tallinna ülikooli praktilise eesti keele lektori Marju Ilvese aitas kõnealust keskkonda üles ehitada umbes poolesajast inimesest (toimetajad, näitlejad, programmeerijad, animaatorid jne) koosnev meeskond. Töö keskkonna kallal algas 2010. aastal, 2012. aastal sai asuda eesti keelt õppima vene keele baasil, mullu avati ka inglise keele põhine keskkond. “Keelekliki” väljatöötamist ja käivitamist on toetanud Europopa Sotsiaalfond ning haridus- ja teadusministeerium.
“”Keeleklikki” luues mõtlesime algul eeskätt vene keelt kõnelevatele töötutele, kellele eesti keele omandamine annab suuremad võimalused tööd saada,” ütles Leelo Kingisepp. “Unistasime toona kaheksasajast kasutajst, aga see arv läks lõhki juba esimese kahe nädalaga. Praegu on keskkonnal umbes 30 000 kasutajat. Õpetaja Kristi Tamm, kes õppurite kirjadele vastab, ütles, et on saanud postitusi ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Austraaliast, lähematest paikadest rääkimata.”
“Keelekliki” kodulehelt leiab paarsada animatsiooni, sadakond grammatikat seletavat videot ja 1200 mitmesugust harjutust. Neisse on kasulike teadmiste kõrval pikitud huumorikillukesi.
“Kui õppur, kes kohvitassiga koduse arvuti taha on maandunud, “Keeleklikki” sisenedes liiga akadeemilisse keskkonda satuks, koliks ta peatselt arvatavasti YouTube’i midagi põnevamat vaatama,” ütles Leelo Kingisepp.
Tere hommikust, kullake!
Kui tavaliselt e-õppur ja e-õpetaja naljalt ei kohtu, siis Leelo Kingisepp on vähemasti ühe “Keelekliki” abil eesti keelt õppiva inimesega ka reaalelus kokku puutunud. Istunud ükskord taksosse, kuulis ta taksojuhi suust fraasi “Tere hommikust, kullake!”, mis on otsene tsitaat ühest Keelekliki animaklipist.
“Isegi hääletoon oli sama!” tõdes Leelo Kingisepp. “Taksojuhti küsitledes selgus, et tegemist on tõepoolest meie e-keskkonna kasutajaga. Selline kohtumine tõstis tuju päris tugevasti.”
“Keelekliki” teine sisulooja Marju Ilves tõdes, et tal oli ülimalt meeldiv oma vanas koolis, Põltsamaa ühisgümnaasiumis, keeleteo auhinda vastu võtta.
“Selle eest, et minust keeleinimene sai, olen tänu võlgu oma siinsele emakeeleõpetajale Sirje Ääremaale,” ütles Marju Ilves.
Keeleteokonkursist kokkuvõtteid tehes sõnas haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, et sellist konkurssi saab korraldada ainult siis, kui keelega midagi tehakse. Ning eesti keelega õnneks tehakse.
“Kõndigem lahtiste silmade ja kõrvadega ringi, märgakem eesti keelega seotud häid tegusid ja toogem neid ka tulevikus avalikkuse ette,” soovitas Jüri Valge publikule. “Midagi saab ju keele heaks teha igaüks meist, kasvõi näiteks valida inglise keele asemel arvutiga suhtlemise keeleks oma emakeele. Soome lahe põhjakaldal on see näiteks vägagi kombeks. Ning homsel emakeelepäeval võiksime kõik üldlevinud “okei” asemel kasutada väljendeid “hea küll”, “hästi” või “sobib”.”
Hupel ja Hermann isiklikult kohal
“Aasta keeleteo konkurss ning teod, mida sellel hinnatakse, on üks näide rahva ja riigi ühistest pingutustest,” ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. “Selle tulemusi on sümboolne välja kuulutada siin, Wilde ja Hupeli, Hermanni ja Kuurme linnas ning peaaegu saja-aastases Põltsamaa ühisgümnaasiumis. Aitäh ürituse korraldajatele ja neile koolidele, kes oma esindajad siia on saatnud! Loodan, et saate siit virgutava sõõmu emakeelerõõmu ning viite selle kaasa oma kodukoolidesse. On ju emakeelepäevagi olulisim mõte mitte ühekordne rõkatus, vaid pidev soov ja kindel tahe — eesti keelt õppida, kasutada, uurida, armastada.”
Põltsamaa ühisgümnaasiumile tegi “Keeleteo 2014” konkursi lõpusündmuse korraldamise ettepaneku haridus- ja teadusministeerium ning kool sai võetud ülesandega haridus- ja teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi toel suurepäraselt hakkama. Külalised ei väsinud imestamast, kui palju andekaid noori muusikuid Põltsamaa ühisgümnaasiumis on. Keelest, kodust ja kodumaast kõnelevate paladega astusid üles koorid, ansamblid ja solistid. Näha sai ka rahvatantsijate esinemist ja põnevaid näitusi. Aula tagaseinale oli abiturient Eliise Visk riputanud e-posti teel talle kogu maailmast saadetud noorte eestlaste mõtteid. Kogu sündmusele lisas vürtsi August Wilhelm Hupeli ja Karl August Hermanni kohalviibimine. Neid Põltsamaal tegutsenud mehi, kes jätnud sügava jälje Eesti kultuurilukku, kehastasid Põltsamaa ühisgümnaasiumi abituriendid Andres Katte ja Martin Raudnagel. Eesti keele sõnavarast, grammatikast ja kirjakeele arengust kõnelevad sisukad tekstid kirjutas neile kooli endine emakeeleõpetaja, praegu Saaremaal pensionipõlve pidav Külli Solvak.
“Tänane päev Põltsamaal oli väga sisukas ja meeleolukas,” tõdes keeleteo rahvahääletusel teiseks tulnud rootsikeelse eesti grammatika koostaja, Uppsala (Rootsi) ülikooli eesti keele õppejõud Raimo Raag. “Ma ei saa jätta märkimata, et minu Uppsala ülikooli töökabineti seinal ripuvad kolme keelemehe, August Wilhelm Hupeli, Jakob Hurda ja Karl August Hermanni portreed. Kahega neist sain siin n-ö näost näkku kohtuda.”
“Keeletegu 2014” lõpusündmuse veebiülekande salvestist saab vaadata aadressilt www.uttv.ee.
RIINA MÄGI
