Mullu koguti Eesti põldudelt 993 800 tonni teravilja, seega jäi üsna napilt puudu miljonist tonnist. Viimase kolmekümne aasta suurim kogusaak koguti 1984. aastal ja see oli üle 995 000 tonni.
Möödunud neljapäeval sai Põltsamaal teoks Eesti teraviljakasvatajate suurüritus teraviljafoorum. Foorumil oli juttu teraviljaturu suundumustest, ühistegevuse rollist teraviljaturu mõjutajana, viljelusvõistluse osast teraviljakasvatuse edendamisel ning kõne all olid ka muud teraviljakasvatusega seotud probleemid.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Mati Koppel lausus, et keskmise piimatoodanguga ületati eelmisel aastal
Koppel tõdes, et möödunud teravilja-aastas oli palju rõõmustavat ning see annab kindlasti ka energiat ning soovi senisest veelgi suuremate saaginumbrite poole püüelda. Põllumehele on oluline, kuhupoole liigub Eesti põllumajanduspoliitika ja milliseks kujunevad teraviljaturud Iga teraviljakasvataja peab tõsiselt mõtlema ka sellele, kuidas ta ise võiks saagikuse suurendamisele ja teravilja kvaliteedi parandamisele kaasa aidata.
Euroliidu toetused endisel tasemel
Järgmiseks EL finantsperioodiks on Eestile Euroopa Ülemkogu otsusega eraldatud maaelu arenguks põhisummana 665 miljonit eurot. Teine summa, 56 miljonit eurot, on eraldatud selle klausliga, et katta võimalikku otsetoetuste vähenemist aastatel 2014-2015.
Illar Lemetti põllumajandusministeeriumist ütles, et EL toetusi saavad läbi erinevate meetmete taotleda ka Peipsi-äärsed sibulakasvatajad. Võrreldes möödunud perioodiga on rahastamine üle kahe korra kasvanud. Samas peab lootma, et Euroopa parlament praeguseks koostatud kavasse suuremaid muudatusi ei teeks.
Euroopa Ülemkogus, kus peaministrid omavahel läbi räägivad, oli üheks jututeemaks Eesti põllumeestele makstavate otsetoetuste lähenemine EL keskmisele tasemele. Illar Lemetti kinnitas, et raha maaelu arenguks võrreldes eelmise ajavahemikuga vähemaks jäänud ei ole. Ta ei välistanud võimalust, et nendesse numbritesse võib edaspidiste läbirääkimiste käigus veel muudatusi tulla.
Saagid suuremaks
Teraviljamaakler Indrek Aigro rääkis teraviljaturu suundumustest. Eelmisel aastal jäi teraviljasaak maailmas oodatust väiksemaks. Seda mõjutas põud USA-s, Kanadas ja Venemaal. Algaval perioodil ületab teravilja vajadus maailmas tootmise.
Viimasel kümnel aastal on odra kasvatamine jäänud küllaltki stabiilseks ja selle teravilja tarbimise märkimisväärset suurenemist maailmas ette näha ei ole. Nisusaak jäi eelmisel aastal maailmas 650 miljoni tonni piiresse. Söödanisu on aga maailmas otsas ja seda kompenseeriv maiski on kohe otsa saamas. Koristusperioodi hilinemisel võib vahepeal söödateravilja osas keeruline olukord tekkida. Kui pool sajandit tagasi, 1963. ja 1964. aastal toodeti maailmas teravilja 850 miljonit tonni, siis praegu on see näitaja üle kahe miljardi tonni. Igasugune ebastabiilsus saagikuses toob tänasel päeval kaasa teraviljahindade märgatava kõikumise.
Aigro lausus, et Eestis peab teravilja kasvatamisel seadma eesmärgiks veelgi suuremad saagid. Kümne aasta pärast peaks Eestis jõutama olukorrani, kus teravilja all on vähemalt
Pool Eesti teraviljast läheb ekspordiks, mis on igati hea tulemus. Märgatavalt rohkem tarbitakse viimasel ajal toidukaera, mille sihtturgudeks on Soome, Inglismaa, Saksamaa, Belgia ja Holland. Väga suur perspektiiv on õlleodra tootmisel, mille sihtturuks on Venemaa, samuti Kasahstan, Holland, Poola, Belgia.
Ühistegevus pakub paremaid võimalusi
Teraviljafoorumil oli juttu ka ühistegevuse rollist turu mõjutajana. Teraviljakasvatajate ühistu Kevili esindaja Olav Kreen tõdes, et ühistu eeliseks on küllaltki suur liikmete arv, tegevuse läbipaistvus ning ka hindade kujunemise protsess on ühistegevuse puhul mõistetavam. Ühistus saadakse ka tooret õiglasema hinnaga ja samas pääsetakse paremini ligi turgudele. Läbi ühistegevuse kujuneva suurema kaubamahu saadakse osa kasumist, mis tekib suuremast kaubakäibest. Ühistegevuse paremaks toimimiseks on võimalik palgata professionaalseid spetsialiste.
Mitmel korral varem Paides toimunud teraviljafoorum toodi Põltsamaale just sel põhjusel, et sinna on kõigil Eesti kaugemates nurkades tegutsevatel põllumeestel enam-vähem võrdne teekond. Et Põltsamaa foorumiks tõepoolest sobiv koht oli, tõestas asjaolu, et osalejaid oli lõpuks tublisti rohkem, kui 300 eelregistreerunu põhjal oleks arvata võinud.
Kogenud põllumees näeb perspektiivi
Jõgevamaa põllumeestele hästi tuntud Hendrik Allsaar rääkis, et tema osaühingu põldudel kasvas mullu
Kogenud põllumees tõdes, et senisest rohkem peaks hakkama kasvatama talirapsi, mis on saagikam kui suviraps ning ka odavam kasvatada. Kindlasti tuleks tema kinnitusel rukist edasi kasvatada, sest leivavili peab meil ikka endal salves olema.
Eesti teraviljakasvatus arvudes
*Eelmisel aastal oli teravilja all
*Rapsi kasvatati
*Viimastel aastatel on teraviljakasvatuses tunduvalt suurenenud rapsi osakaal
*Lähiaastatel ületab teravilja ja rapsi kasvupind
*Mullu koguti kõigi aegade parim rapsisaak, mis oli 162 600 tonni
*Teraviljade saagikus oli eelmisel aastal kõigi aegade kõrgeim – 3,419 tonni hektari kohta
*Rapsisaak jäi alla kahe tonni hektari kohta
*Mullu ületati ka taliviljade saagikuses kõigi aegade rekord, kus keskmine hektarisaak ületas nelja tonni piiri
*Suviteravilja keskmise hektarisaak ületas mullu esmakordselt kolme tonni piiri
*Üksikute kultuuride lõikes on ainult talirukkil, taliodral ja kaeral on olnud saagid 2007. ja 2008. aastal kõrgemad kui mullu
*Talinisul, suvinisul ja odral koguti just mullu kõigi aastate suurim saak
Allikas: Teraviljafoorum
i
TOOMAS REINPÕLD
